Kultuuri visuaalsest kirjeldamisest

Nele Tammeaid, fotograaf

Kodumaa piltide kogumise võistlus on osa käesoleva kultuuripärandi aasta programmist. Eeskuju võeti saja aasta tagusest ettevõtmisest, kus verinoor Eesti Rahva Muuseum kuulutas välja sellenimelise pildikogumisvõistluse. Eesmärk oli sama mis käesolevalgi ettevõtmisel – koguda fotosid, mis kirjeldaksid eesti inimest, elu ja kultuuri.

90_213_319 copyERM Fk 213:319. Eesti Rahva Muuseumi kodumaa piltide näitus 1913. Johannes Pääsuke

Sajandi jooksul toimunud muutusi illustreerivad kahe konkursi fotod ilmekalt. Koos aja ja keskkonna ümberkujunemisega on palju muutunud ka fotograafia olemuses. Fotograafia on tehniliselt palju arenenud ja selle omadustel on oluline mõju pildikeelele. Saja aasta eest saabunud pildid olid valdavalt tehtud klaasnegatiividele – mis tähendas fotograafi jaoks rasket ja suureformaadilist tehnikat, aeglast ja kulukat tööprotsessi ning põhjalikku kaalutlemist, läbimõeldud otsuseid pildi osas. Kaasaja tehnilised võimalused on fotograafia piire tunduvalt avardanud ning võimaldanud kujunemise dokumenteerivast kirjeldamismeetodist autonoomseks väljendusvahendiks. Kahe võistluse pilte sirvides leidsin aga, et fotograafide käsitletud teemades võib tuua mitmeid paralleele. Toon siin ka mõningaid näiteid, mis on ehk mõnevõrra meelevaldsed, aga pildimänguna huvitavad.

313318_ERM_Fk_182_9 copyERM Fk 182:9 Ilumäe khk, talumaja elanikega Palmses. Pseudonüüm “Palmse”, 1912K(265) Talulapsed koduuksel. Pildil on Vara valla Kusma küla Künnapu talu 8-st lapsest elusolevad 7 (4 venda ja 3 õde), kes kogunesid koduõuele peale mälestusteenistust kalmistupühal Varal, mil esimest aastat ei ole enam elavate kirjas ühtegi pere eelmise sugupõlve esindajat. Siim, 23.06.2013

Piltide kõrvutamisel tuleks kindlasti eristada vormilisi ja sisulisi muutusi. Toon siin näiteks kaks pilti, mis kujutavad puhkehetke, mingit “lihtsalt olemist”. Sajanditagune pilt kujutab puhkamist tööajal, kus heinalised pikutavad murul. Kaasaegne pilt on kodusest laupäevast. Puhkamise olemus on võibolla inimlikult ja füüsiliselt alati sarnane (vastandub töötamisele), kuid selle viisid on kindlasti ajas ja kultuuris erinevad. Neid pilte vaadates tuleb teadvustada, et tubast ja dünaamilist pilti ei oleks eelmise sajandi alguses võimalik olnud tehniliselt teostada, kuigi ilmselt eksisteeris sarnane puhkamisvorm ka sel ajal.

184_34ERM Fk 184:34  Heinalised puhkamas ja söömas. Friedrich Kohtitsky, 1912DSC_4721-722546(4)  Printsess, Mamma, Kass ja Kala laupäeval. Nädalavahetuse olustik mu lapsepõlvekodus. Hugo,19.01.2013

Paljud kultuurile omased protsessid on aja jooksul oluliselt teisenenud. Näiteks toit ja söömine, mis on väga tugevalt seotud meie traditsioonide, keskkonna ja igapäevaeluga. Kogu söömisega seotud käitumine on saja aasta jooksul väga palju muutunud – see puudutab nii toidu hankimist, valmistamist kui ka kombeid. Ometi on nendes tegevustes mingid läbivad jooned, tavad, mis on püsivad ning on just meie kultuurile omased ning erilised.

313312_ERM_Fk_182_1 copyERM Fk 182:1Mees ja naine söögilauas. Pilt kujutab endist aega Virumaa rannast. Pseudonüüm “Palmse”, 1912DSC_0379(577) Kodu. Pilt on tehtud Eesti iseseisvuspäeval. Pildil on näha, et meie pere traditsioon on pühapäeviti süüa pannkooke, ja et armastame oma kodu. Silja, 24.02.2013

Tehnoloogia arenguga on toimunud oluline muutus visuaalse materjali olemuses ja kasutamises. Võib arvata, et eelmise sajandi alguses oli pildivõistluse idee selles, et dokumenteerida hääbuvat kultuuripärandit, sest sellekohaseid ülestähendusi lihtsalt ei olnud olemas. Ka oli fotograafia veel võrdlemisi kallis ja elitaarne, ning sellest lähtuvalt oli fotosid üsna vähe. Kindlasti oskas tollane muuseum (audio)visuaalset materjali väärtustada ning soovis sellega ka oma kogusid täiendada. Seda väljendavad nii Johannes Pääsukese sihipärased foto- ning videojäädvustused kui ka päevapiltide kogumisvõistlus. Iseäranis soowitawad oleksid aga ülesvõtted isesugustest muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest jne., nende sisseseadetest (interieur), tervetest küladest ja nende omapäralistest risti-rästi jooksvatest tänavatest. Sest need nimelt on rutulisel häwinemisel. (1913. aasta üleskutse)

313319_ERM_Fk_182_10 copyERM Fk 182:10 Ilumäe khk, Võhma külavaade, Palmses. Pseudonüüm “Palmse”, 191208.03.2013 Pärnu Põhja tn(1)(561) Pärnu – Põhja tänav. Põhja tänava vanad aidad. Urmas, 8.03.2013

Foto on väga hea kirjeldusmeetod – küllaltki kiire ning väga detailne. Paljude nähtuste, iseäranis visuaalsete nähtuste kirjeldamisel ja salvestamisel on fotograafia väga tõhus. Näiteks oleks mingit arhitektuuriobjekti sõnadega üsna ebaefektiivne edasi anda ning kirjeldus ei küündiks fotoliku detailsuseni.

021568_ERM_Fk_181_6 copyERM Fk 181:6 Heinalised loogu võtmas. Pseudonüüm “Ambu – Pambu 25”, 1912

DSC_7694-779899(493) Heinatöö. Lapsed vaatavad kiviaial, kuidas traktor heina kerasse keerab. Signe, 23.06.2013

Käesoleva võistluse eesmärgis on üks põhimõtteline nihe võrreldes eelmisega. Üldeesmärk on sama – koguda visuaalseid kultuurikirjeldusi, mis aitavad dokumenteerida ja salvestada eesti elu ning on sealjuures võimalikud uurimisallikad. Kuid sada aastat tagasi oli pilte väga vähe – nii oli üleskutse rõhk sellel, et jäädvustada kiiresti hääbuvat, sest hiljem vastavad teadmised kaovad. Praegust aega iseloomustab aga piltide üleküllus. Foto on kõikjal ning seotud põhimõtteliselt kõigi meie kultuuri tahkudega. Inimesed teevad tohutul hulgal pilte, mis tähendab, et meil on kultuuri kohta väga palju visuaalset dokumentatsiooni. Kaasaegne muuseum peab muidugi muutuvate protsessidega kohanema ning oma funktsioone vajadusel ümber hindama. Nii on muuseumi ülesanne ka hinnata fotograafia võimalusi kogumisel, esitlemisel, kommunikeerimisel ning avalikkuse kaasamisel. Seekordse võistluse eesmärk on koguda ja salvestada osa nendest paljudest piltidest, mida pidevalt juurde tehakse. Ja need igapäevased ja tavalised fotod ütlevad meie kultuuri kohta väga palju.

ERM on oma kogumispoliitikas sõnastanud, et nii mineviku kui ka kaasaja uurimisel lähtutakse inimesest kui kultuurilisest ja sotsiaalsest indiviidist oma aja ühiskonnas. Olulisel kohal on sealjuures just argikultuur ehk igapäevaelu. Argist võib mõista kui seda osa meie kultuurist, mis on meile üdini omane, iseenesestmõistetav ning tundub kultuuri sees olles ainuvõimalikuna. Selle märkamine, tuvastamine ning sellest rääkimine ei ole alati lihtne. Fotograafial on argise uurimiseks head eeldused. See annab võimaluse tuvastada neid mehhanisme, mis on peidetud selle tavapärase taha. Pildid aitavad jäädvustada ja kirjeldada tavalist ning võimaldavad hiljem ka selle kohta küsimusi esitada.

184_25ERM Fk 184:25 Karuse khk, plankaed. Friedrich Kohtitsky, 1912

DSC_9381-709829(497) Taluväravas. Lapsed mängivad talu värava ees. Taustal on näha Muhu saarele iseloomulik puude kuivatamise moodus – puud laotakse kiviaiale riita. Signe, 06.07.2013

Fotol on kultuuri kirjeldamisel ka võimalus edastada emotsionaalset ja meelelist – seda, mida sõnadega on väga keeruline edasi anda. Žestides, ilmetes ja käitumisviisides avalduvad individuaalsed ja kultuurilised eripärad, kuid neile ei ole võimalik ühest tähendust anda. Foto võimaldab seda detailselt edasi anda ning selle tajutava tagamaid uurida.

181_1Vasakpoolne: Fk 181:1 Kaks karjast karjamaal. Pseudonüüm “Ambu – Pambu 25”, 1912

Parempoolne: (282) Tütarlaps koerakesega. Eesti raiemeistrivõistlused 2013. Foto pealtvaatajast. Einar, 30.06.2013

Selline pildimäng andis võimaluse võrrelda, kuidas aeg ja elu Eestis on saja aasta jooksul muutunud. Visuaalne dokumentatsioon on kultuuri uurimisel oluline materjal. Selleks, et piltide põhjal kultuuri kohta mingeid järeldusi teha, tuleb muidugi uuritavat materjali tunda. Fotol on iseloomulikud omadused, millest mõnda siin ka kirjeldasin. Kindlasti ei saa hinnanguid kergekäeliselt anda, sest fotokujutis on küll sarnane meie reaalsele elule, kuid ei väljenda selle kohta kogu tõde. Muusemi fotokogu on tänuväärne allikas erinevatele uurijatele nii täna kui ka tulevikus. Uusi teadmisi ei saa muuseum iseseisvalt luua, vaid see toimub koostöös ja kommunikatsioonis teiste kultuuriliikmetega. Fotode jagamine on üks viis selles protsessis kaasa lüüa.

——————————————————————————————

Vaata lisaks:

Kodumaa päevapiltide kogumisvõistlus 2013: http://kodumaapildid.erm.ee/

Kodumaa päevapiltide kogumisvõistlus 1913: http://pildid1912.blogspot.com/

Tiina Tael ” Wõistlus päewapiltnikkudele”: http://blog.erm.ee/?p=1629

Kultuuripärandi aasta 2013: http://www.parandiaasta.ee/

Leave a Reply