Päikeseprillid ERMi kogudes

  Siret Saar, koguhoidja ja Eva-Kaia Vabamäe, metoodik Fotod: Nele Tammeaid Käes on kevad ning tänavatele on ilmunud taas päikeseprillitatud inimesed – kes kaitseb silmi ereda päikese eest, kellele on nad riietuse aksessuaariks. ERMi kogudesse kuulub erinevaid päikeseprille alates 1930. aastatest – järgnevalt väike pildigalerii.

Kuu kiri nr 4 ehk 100 aastat tagasi aprillis

  Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Aprillikuise kirja[1] saatja on noor kooliõpetaja Ernst Rosenberg (alates 1935 Ernst Raatma) Rakvere linnast. Ta sündis 1891. aastal Helmes, õppis sealses vallakoolis ja kihelkonnakoolis, omandas 1910. aastal Valmiera Õpetajate Seminaris rahvakooliõpetaja kutse. Hiljem töötas Viru-Nigula Pikaristi kihelkonnakoolis, Rakvere Eesti Haridusseltsi algkoolis ning Rakvere Õpetajate Seminaris laulmise, muusika ja…

Sõrmuseid ERMi kogudest

Siret Saar, koguhoidja EKM j 153/47 M 41 Gustav Adolf Hippius „Eesti pruut“ 1852 Omaaegsetele kunstiasjatundjatele valmistasid peavalu Konstantin Pätsi kunstilised tõekspidamised – riigivanema arusaama heast eesti kunstist ei kehastanud nimelt mitte ükski Konrad Mäe või Eduard Viiralti taiestest, vaid Gustav Adolf Hippiuse (1792-1856) „Eesti pruut“. Minu jaoks on “Eesti pruut” kindlasti eesti tuntuim pulmateemaline…

Kuu kiri nr 3 ehk 100 aastat tagasi märtsis

  Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur  Järgnev kiri[1] on saadetud Peterburist 1913. aasta märtsikuus üliõpilaste August Kalbergi (snd 1888, ka Kallberg) ja Paul Gerretzi (snd 1890 ka Gerrets) poolt. Noormehed õppisid kõik Peterburi Polütehnikumis: Kalberg insener-mehaanikuks, Gerretz mereinseneriks ja kirjas mainitud kolmas kaaslane Mihkel Mats majandusteaduskonnas. Aktiivsete üliõpilastena olid nad tegevad Peterburi Polütehnikumi Eesti…

Edgar Savisaare hommikumantel

Tekst: Siret Saar Foto: Nele Tammeaid   ERM A 831:157 hommikumantel, vabriku „Sulev“ töö. 27. veebruaril 2012 ilmus ERMi blogi esimene postitus Lennart Meri satelliittelefonist Otsustasime sellest johtuvalt blogi esimesel sünnipäeval tutvustada taas üht kuulsale inimesele kuulunud eset ning valik langes Edgar Savisaare hommikumantlile. Hommikumantel on ERMi kogudesse vastu võetud 1992, ese saadi kingitusena ERMi…

Uudiseid käpiku- ja kannumuuseumist

Fotod: Anu Ansu Käesoleva aasta algul rajasime keldrisse hoidlate kõrvale ajutise fotostuudio ja pildistasime üles kõik Eesti Rahva Muuseumi õllekannud. Neid võib kokku lugeda tuhandetes, seega on selline töö aeganõudev ja masinlik. Tulemuseks on suur hulk pilte ja ning protsess ise võib olla päris lõbus. Nii sai sellest keldrist meie jaoks mõneks ajaks õllekelder ja…

Pekske laiskust! Tuhkapoiss ja -tüdruk ERMi kogudes

Siret Saar, koguhoidja Tuhkapäev on vastlapäevale järgnev kolmapäev, see oli üks rahvakalendripühadest, mida me lastena provintsi 5-korruselises lasterohkes majas ka „tähistasime“. Mustus ja laiskus polnud meie jaoks teema, põnev oli mööda koridori ringi hiilida (kahju, et uksekella helistamine sellega kuidagi ei haakunud, nauditav oleks olnud ka seda pattu teha) ning ajalehest kokkukägardatud nukku ringi vedida.…

Kuu kiri nr 2 ehk 100 aastat tagasi veebruaris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Alljärgnev kiri saabus Eesti Rahva Muuseumisse 14. veebruaril 1913. Kirja autor, Võrumaalt Väimelast pärit arvatavasti 1869. a. sündinud Peeter Savi (ka Savvi), oli muuseumiga kirjavahetuses seoses Mordva rahvarõivastega, mida tal oli võimalik Venemaalt Pensa kubermangu mordvalaste küladest hõlpsasti hankida, kuna ta oli sealkandis mõisavalitseja ametit pidamas. Kirjavahetusest on näha,…

Mitmekülgne Middendorff

Ülle Jäe, koguhoidja Aleksander Theodor von Middendorff (1815 Peterburi – 1894 Hellenurme) oli nii mitmekülgne inimene, et kuigi tema lahkumisest on möödas juba üle sajandi, puutume tema pärandiga igapäevaselt kokku tänini. Just tema initsiatiivil alustati Toris hobuste aretamisega ja sai alguse eesti punase veisekarja aretus. Tema eestvedamisel rajati raudteeühendus Peterburi–Tapa–Riia. Oma mõisas Hellenurmes maksis ta…

Vööde võlumaailmas

Tekst: Piia Rand Fotod: Nele Tammeaid Eesti kirivöödega olid mul esimesed tihedamad kokkupuuted eelmise sajandi lõpukümnenditel. Õppisin tolleaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis käsitööõpetajaks ja üheks kursusetööks valisin kirivöö teema. Aasta võis siis olla 1988. Tehnikat õppisin põhiliselt kirjanduse baasil – rahvarõivaraamatud ja Käsitööalbum nr 22. Tallinnas tegutses juba Rahvarõivaste valmistajate kool, kus käis õppimas minu kooliaegne…