Kristina Paju, Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor Illustratsioonid: Karin Grabby-Matthiessen Eesti päritolu Karin Grabby-Matthiessen (tuntud ka perekonnanimega Baritsch) on ERMi kogudesse annetanud mitu mahukat mappi originaalsete moejoonistega. Eestis, 20. detsembril 1913, sündinud, kuid Saksamaal Hamburgis moekunstnikuna tegutsenud daam oli vaatamata keerulistele aegadele ja poliitilistele kataklüsmidele edukas ettevõtja. Jooniste põhjal võib arvata, et Teise maailmasõja järgsel kümnendil…

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes,…

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur ERM Fk 95:1 Olev Aksbergi töömees Joosep Vergi oma sajandat paati ehitamas. Pildistatud Aksi saarel Gustavi talu õues. Foto: A. J. Lusmann, 1912. Selleaastane viimane kuu kiri[1] on saabunud muuseumisse 6.12.1913 Aksi saarelt Kaguotsa talust. Saatjaks kohalik mees August Johannes Lusmann (ka Luusmann), kes sündis 1885. aastal sealsamas Anna…

Siret Saar, koguhoidja Pühadeni on küll veel aega, kuid verivorste võib juba praegugi teha ja süüa. Vanasti tehti jõulude paiku verivorste pea igas kodus, see traditsioon ei ole täielikult unustuse hõlma vajunud ka nüüd. ERM Fk 1948:170. Verivorstid on keedupajast välja võetud ja jahtuvad “vorstilaual”. Foto: Aado Lintrop Korrespondentide vastused (KV) 318:128–130. Korrespondent Olga Piirisild,…

Tekst: Vaike Reemann, Eesti Rahva Muuseumi kuraator Fotod: Arp Karm, fotograaf Ilma elektrita me oma elu enam ette ei kujuta ja see, et paljudesse Eestimaa küladesse veeti esimesed elektriliinid vaid pool sajandit tagasi, ei tule probleemitul argipäeval meeldegi. 1950. aastate koolipoiste nali „Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb,“ annab aimu,…

Siret Saar, koguhoidja Aeg-ajalt ilmub meedias nupukesi kõrges eas inimestest, kes pole väidetavalt kunagi haiged olnud või kellel on kõik oma hambad suus. Enamik inimesi on siiski haiguste, arstide ning haiglatega kokku puutunud. ERM A 957:2 Nukk, arst. ARSTID  Kuid mõni hakkas oma huvides arsti mängima. Nii tuli 1933. a keegi noormees Põltsamaale ja tutvustas…

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Novembrikuise kirja[1] saatjaks on Julius Kask Virtsa külast Kudina vallast Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Ta sündis 1891. aastal samas kihelkonnas Saare vallas Jakob ja Anlena Kase (s Annama) peres.[2] 1930. aastate teisel poolel pidas ta koos vend Pauliga Kasepää vallas talu.[3] 1913. aastal kogus Julius Kask vanavara oma kodukandis Maarja-Magdaleena kihelkonnas,…

Siret Saar, koguhoidja Fotod:  Arp Karm ERMi  kogude hiirelõksud (kasutatud ka nimetusi lausk, lauts, lõuk, lõudas) on tänapäeva mõistes väga suured (pikim 57 cm), nende valmistamisega ei ole märkimisväärselt vaeva nähtud, need on robustsed ning vähese viimistlusega. Lõksude valmistamisaeg  jääb 19. saj lõppu 20. saj algusesse – vanim on aastast 1812, noorim 1981. Materjalidena on…

Kadri Vissel, koguhoidja Maire Kuningas, koguhoidja Fotod: Nele Tammeaid Valik ERMi kogude ristimiskleitidest, tekstikatkendid pärinevad järgmistest allikatest: KV 103, KV 663, EA 212. Lapsele valmistati ristseteks mingist õhukesest valgest, helesinisest või roosast riidest kleit, enamasti pikk, nii et see lapse käte peal hoides üle padja, mille peal lapsukest hoiti, umbes ½ m ulatuses alla langes,…

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Oktoobrikuine kiri on saadetud muuseumisse 1913. aastal Tallinnast tuntud raamatukaupmehe ja kirjastaja Jakob Ploompuu poolt. Kiri on kirjutatud Ploompuu raamatukaupluse kirjaplangile, mille vasakpoolsel ülemisel nurgal „Ploompuu raamatukauplus Tallinnas / Ревель – Reval / Harjuwärawas / Telegr. adr.: Ploompuu, Reval“. [i] Raamatukaupmees ja kirjastaja Jakob Ploompuu. Foto: vennad Christinid. ERM…