Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur

 Järgnev kiri[1] on saadetud Peterburist 1913. aasta märtsikuus üliõpilaste August Kalbergi (snd 1888, ka Kallberg) ja Paul Gerretzi (snd 1890 ka Gerrets) poolt. Noormehed õppisid kõik Peterburi Polütehnikumis: Kalberg insener-mehaanikuks, Gerretz mereinseneriks ja kirjas mainitud kolmas kaaslane Mihkel Mats majandusteaduskonnas. Aktiivsete üliõpilastena olid nad tegevad Peterburi Polütehnikumi Eesti Üliõpilaste Seltsi “Ilmarine” juhtivate jõudude seas: Kalberg oli seltsis kirjatoimetaja, Gerretz laekahoidja abi ja Mats raamatukoguhoidja.[2] Viimane neist oli ka korporatsioon Rotalia liige.[3] 

 ERM Fk 245:11 Türi kihelkonna pidulised. Foto: Aadu Treufeldt.

Peterburis 3mal Märtsil

 

Eesti Rahwa Museumi Juhatus!

 

Museumi asjaajaja kirja peale 25/II 13 a on meil auu järgmist teatada:

Meie  arwasime, et “Ilmarine” Eestseisuse poolt saadetud kiri ₦ 11 26/X 12 a. meie elus olemist ja ka seda, et meie wanawara üleüldse korjanud oleme küllalt tunnistama pidi. Selles kirjas teatas “Ilmarine” Eestseisus, et üliõpilased A. Kalberg, M. Mats ja P. Gerretz terwe Türi kihelkonna peale paari küla wanawara korjamisel läbi on käinud. Nimetatud üliõpilased palusiwad “Ilmarine” Eestseisuse läbi neile wõimalust anda asjade korjamist ja korraldamist lõpetada. Museumi Juhatus teatas, et ta Jõuluni ootab. Jõulus ei saanud aga meie pahade teede ja Seltsi asjade pärast kuidagi asjade korjamise ja korraldamisega walmis. Loodame, et Museumi Juhatus ei saa meid selle pärast süüdistama. Meie mõtlesime kewadel korjamise lõpetada ja kõik asjad ühe korraga ära saata.

Korjanud oleme umbes 200 ₦₦, mille eest 25 rubla ümber maksnud oleme. Muid wäljaminekuid peale reisikulude M. Matsile – 6 rubla – meil ei olnud.

Korjamist toimetasime meie järjekindlalt ja põhjalikult. Meie tahtsime suuwe praktikast wabal ajal igaüks oma kodus korjata. Et meid kõiki aga Türi kihelkonda nimetati, kuna meie praktilised tööd mitte ühel ajal ei lõppenud, siis jäi meil wähe aega ühiseks korjamiseks üle. mispärast me ka oma tööd ei suutnud lõpetada. Meie teeme järgmise ettepaneku: andke meile wõimalust korjamist Jaani kuus lõpetada. Kui teie aga nõuate tingimata praegu kor[j]amise likwideerimist, siis oleme meie sunnitud asjad korraldamata ära saata laskma, s.p. et kõik korjatud asjad, korjamise raamatud ja n.e. on Türi kihelkonnas, kuhu meil enne kewadet ei ole wõimalik sõita.

 

Auustusega: M. Mats

A. Kalberg 

ERM Fk 245:10 Türi kihelkonna fotograaf Aadu Treufeldt (istub paremal) kaaslasega. Foto: Aadu Treufeldtilt.

 Ärksate noorsandidena otsustasid poisid korjata Eesti Rahva Muuseumile vanavara Türi kihelkonnas 1912. ja 1913. aastal. Hoolimata sellest, et muuseumi ja korjajate vahel olid küll siin toodud kirjastki nähtavalt mingid möödarääkimised või kommunikatsiooniprobleemid, jõudis noormeeste korjatud vanavara 1914. aastal kenasti muuseumisse. Asju on peakataloogi andmeil vähem, kui kirjas toodud, nimelt 130 (ERM 14763-14866).  Korjatu hulgas on märkimisväärne hulk erinevaid vöösid, samuti muid riideesemeid, saanitekke, tööriistu, majapidamiskraami jm. Lisaks saadeti muuseumile kohalikult fotograafilt Aadu Treufeldtilt ostetud ülesvõtteid kihelkonnast (Fk 245:1–13).  Peakataloogis ja korjamisraamatus on korjajaks märgitud küll üksnes Türi kihelkonnast pärit A. Kalberg, ent kirjavahetusest nähtub, et kõik kolm noormeest olid rohkemal või vähemal määral korjamisega ametis.

ERM Fk 245:9 Türi kihelkonna heinalised. Foto: Aadu Treufeldt.

ERM 14773 Kasetohust leivamärss. Kinkinud Jaan Kuurmann Türi kihelkonna Änari küla Pearna talust. Üle 150 a vana.

ERM 14838/ab Pärnakoorest viisud e “viisad”. Kinkinud August Kalberg Türi kihelkonna Änari küla Hanso talust.

ERM 14765/8 “Kitsesilma kirjaga” vöö. Valmistanud Ann Krempel Kolust ja Laupast Türi kihelkonnas. Muuseumile müünud M. Krempel Türi kihelkonna Änari küla Nõmmeotsa talust.

ERM 14800/a-c Sadul jalaraudadega. Valmistanud kooliõpetaja Markus Nurmberg oma noorikule laulatusele sõitmiseks Sageveres arvatavasti 1827. aastal. Muuseumile kinkinud Jaak Schiffer Türi kihelkonna Toravere küla Toravere talust.

 * Esemed korjanud 1912. ja 1913. aastal Türi kihelkonnast üliõpilased August Kalberg, Paul  Gerretz ja Mihkel Mats.

 Mis noormeestest edasi sai? Mereinsener Paul Gerretz sai sõjaväelise hariduse mereväe gardemariinina Balti 2. Mereväe ekipaažis Peterburis. Vabadussõja ajal teenis Mereväe tehnika- ja varustusametis laevaehituse osakonna juhatajana ning hiljem laevastiku vanem-laevainsenerina. Mereväekaptenina sai ta Eesti merejõudude baasi ülemaks, teenistusest vabastati 1934. aastal.[4] Pälvis sõjaliste teenete eest II liigi 3. järgu Vabaduse Risti.[5] 1941. aastal siirdus Gerretz ümberasujana Saksamaale, kus ta 1968. aastal Münchenis suri.[6] August Kalberg tegutses õpitud erialal ning oli mõnda aega ka mereväeleitnant,[7] 1926. aastal alandati ta auaste reameheks ning arvati reservi, tõenäoliselt seoses kriminaalsüüdistusega riigi raha omastamises.[8] Nõukogude ajal töötas Kalberg teadaolevalt ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis.[9] Mihkel Mats hukkus aga juba 1915. aastal I maailmasõja lahingus.[10]