Lennart Meri satelliittelefon fotolaboris

Nele Tammeaid, fotograaf Selline kohver saabus meie fotolaborisse eelmise aasta lõpul. Kohver kaalub 38 kilo ja avatuna näeb ta välja selline. Kohvri sisuks on satelliittelefon, mis kuulus kunagi president Lennart Merile. Panime stuudios telefoni kokku, mis nõudis omajagu nuputamist ja meisterdamisoskust. Satelliit-telefon on kuulunud alates 1993. aastast president Lennart Mere sidetehnika hulka. Aktiivselt kasutati seda…

Suur-suur asi

Kristjan Raba, näituste eriprojektide koordinaator. Veel enne Eesti Rahva Muuseumi maja projekteerimist küsis üks arhitektidest, jaapanlane Tsyoshi Tane: „Milline on ERMi kõige suurem ese?“ Koguhoidjatel ja ruumiprogrammi meeskonnal oli võimalus lasta kohe fantaasial lennata, kuid näituste loomine alles kogus tuure ning esialgu tundus suures ägedas majas kõik võimalik. Vaheldusrikka ja põneva näituseprogrammi jaoks oli suisa…

Poliitikast ja muuseumist

Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit Mürk. Maaülikooli ja Tartu Ülikooli endine rektor, endine riigikontrolör Alar Karis on nüüd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimtühjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, ülejäänud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade ütlejatega, et eelmine või praegune…

Ringkäik näitusel „Viinistu kunstisadam ERMis“

Autor: Reet Mark, näituste produtsent, kuraator. Fototöötlus: Arp Karm. Kujutlege end ERMi, täpsemalt B-fuajeesse. Istuge unikaalsele Ilja Kabakovi jooniste järgi valminud diivani koopiale ja alustame! Põhja-Eesti kaunil rannikul Lahemaa rahvuspargis on kaunis väike kaluriküla Viinistu. Rohkem tuntakse küll naabruses asuvat vana kaptenite küla Käsmut, aga Viinistu teeb rannakülade seas eriliseks see, et seal on lisaks…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…

40 aastat EKA soome-ugri ekspeditsioone

Svetlana Karm, teadur Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist 17. juulist 3. augustini 1978 toimus ENSV Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) ja ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi (praegune ERM) ühisekspeditsioon Murmanski oblasti Lovozero asulasse saamide juurde. Sellega sai alguse tänaseni kestev EKA soome-ugri suviste ekspeditsioonide traditsioon. Paralleelselt Veljo Tormise regivärsilistest rahvalauludest tõukuva loomingu ning Lennart Meri reisikirjade ja dokumentaalfilmidega läänemeresoome…

Vabaduse lood Soomes

Tekst: Kristjan Raba, näituste juht Fotod: Vapriikki muuseumikeskus Tampere muuseumikeskus Vapriikki pälvis 2017. aastal Soome sajandi muuseumi grand prix’ ning omamoodi auasi oli vastu võtta kolleegide kutse korraldada EV100 puhul ühisnäitus just Tartu sõpruslinnas. Kahe muuseumi vaheline sisuline koostöö ulatub 90ndate algusesse, seal piirkonnas pesitseb üks kõige arvukam eestlaste ja Eesti sõprade kogukond Soomes ning…

Maasikate vastu vahetatud auto

Aivi Ross, täiskasvanuhariduse koordinaator Külli Lupkin, projektijuht Üheksakümnendate alguses jõudsid Eesti teedele välismaised sõidukid. Paljud käisid autosid ise välismaalt toomas või ostsid kohapealt käest kätte. Tänapäevases mõistes automüügisalonge oli vähe. Esimene ametlik firmaesindus Eestis avati 1990. aastal – otsa tegi lahti Mercedes-Benz.* Pärast Eesti vabariigi taastamist aastal 1991 hakati küll plahvatuslikult firmaesindusi avama, aga sealt…

Ekspeditsioonid itta. Miks?

Indrek Jääts, teadur Eelmisel suvel, enne järjekordset uurimisretke Vepsamaale, lugesin läbi Aleksei Petersoni omaaegsete Vepsa välitööde päevikud. Mulle avanes omamoodi maailm, 15 ekspeditsiooni kõrvalistesse vepsa küladesse alates 1960. aastate keskpaigast kuni 1980. aastate alguseni. Probleemid transpordiga, viletsad teeolud, vahel nappus toiduainetest, suhted kohalike võimude ja kohalike inimestega, omavaheline läbisaamine, esemete kogumine, pildistamine, filmimine. Pidi ikka…