Tekst: Kristjan Raba, näituste juht
Fotod: Vapriikki muuseumikeskus
Tampere muuseumikeskus Vapriikki pälvis 2017. aastal Soome sajandi muuseumi grand prix’ ning omamoodi auasi oli vastu võtta kolleegide kutse korraldada EV100 puhul ühisnäitus just Tartu sõpruslinnas. Kahe muuseumi vaheline sisuline koostöö ulatub 90ndate algusesse, seal piirkonnas pesitseb üks kõige arvukam eestlaste ja Eesti sõprade kogukond Soomes ning tamperelaste seas on ikka veel tunda tugevat positiivset empaatiat Eesti käekäigu suhtes. Need inimesed teavad täpselt, kui head muuseumid on Eestis, millised suunad valitsevad uuemas pärimusmuusikas või jazz’is.
Vapriikki muuseumikeskuse direktor Toimi Jaatinen (paremal) ja ERMi näituste juht Kristjan Raba näituse avamisel.
Näituse teemade valikul saigi eesmärgiks valida esemeid ja näiteid Eesti kultuuriloo varasalvest nii, et kõrval oleks selgelt tunda ka kaasaja kontekst – vana ja uus interpretatsioon esitatud kõrvuti. Inimeste enda lood ja kogemus peaks kõlama näitusesaali keskmes nagu mõtisklus. Näituse idee autori Toimi Jaatineniga plaane läbi arutades noppisime näitusele välja mõned tuumteemad: ehted, pärimusmuusika, õllekannud ja nende mustrid tänapäeva 3D-maailmas, eesti keel äppide ajastul, aabitsad, ERMi kui Eesti „sajandi muuseumi“ rajamise lugu, koostöös Arhitektuurimuuseumiga valmis ka sisukas ülevaade arhitektuurist, digiajastu teemadest on esindatud e-residentsus ja identiteet, mis just hiljuti on tõusnud tulipunkti nii Eesti kui ka Soome avalikus ruumis. Vapriikki muuseumi enda kogudest oli võtta üks võrratu ja rariteetne komplekt Oskar Armas Väisäneni Seto ehteid ja kuhiksõlg, mis omakorda sada aastat hiljem on oma tähendusega mõjutanud näituse avamisel loengu pidanud ehtekunstnik Kärt Summataveti loomingut.
Kahju muidugi, et täiesti välja jäi etnograafiliste vaipade massiiv või mõne näitena rahvarõivaste tähenduslik lugu, mida saab täna Tartus vaadata. Kuid seda võimsamalt passis kokku panna hoolikalt valitud audiovisuaalne materjal ja nopped meie fotode n–ö kullafondist. Esindatud on ERMi fotonäitused „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“ ja Alar Madissoni „Meie siin maal“. Ja last but not least – ei saa salata, et just ERMi eesti püsinäituse promomise eesmärgil Soomes – valisime EV100 näitusele ka Karin Leivategija videoinstallatsiooni „Vabaduse lood“. Siin seisab vaataja silmitsi ausa küsimusega, mis on Eestimaal elavate inimeste jaoks vabaduse tähendus.
Vaateid näituselt
Näituse avamise eel tabas mind Tamperes tõeline déjà-vu, kui külastasin seal Soome juubeliaasta puhul avatud näitust „Vabaduse muuseum“. Kuraator oli näituse sisse loonud klaasseintega eraldatud kunstipärase valguslahendusega installatsiooni, kus soomlased ise räägivad, kuidas nad vabadust mõistavad. Kas keegi võiks neid kahte filmi olemuslikult võrrelda ja kirjutada analüüsiva loo? Tagasiteel EV100 näituse avamiselt andsin „kolm tilka verd“ Soome Rahvusmuuseumis Helsinkis, vaadates ära näituse „Suomen tarina“ („Soome lugu“). Juubeliaastale vääriline suurprojekt, mis päälinna suurmuuseumis pretendeerib kindlasti kogu riigi visiitkaardina tutvustama Soome ajaloo ja tänapäeva keskseid tuumteemasid.
Vabaduse lugusid soomlaste jaoks lahti seletada ei ole keeruline. Mõnevõrra rohkem kihistunud Soome ühiskonnas on muuseumi publik aga üsna nõudlik, tunnetades respekti keeruliste teemade suhtes. Laulu „Ta lendab mesipuu poole“ kõiki sõnu võib-olla diasporaa-eestlased peast ei tea, aga Lingvist aitab rongis keeli õppida ja miks mitte ka emakeelt mitte ära unustada. Tamperes lisasime näitusele ka jukebox’i, mis on omamoodi etnoloogiline eksperiment vaatamaks, milline valik võiks pakkuda äratundmisrõõmu Eestist veidi eemal elavates inimestes. Rahvas näitusesaalis jäi igal juhul kuulama.
Rahvusvaheline tähelepanu ja mainekad auhinnad (AFEX, Kenneth Hudson jt) on meelitanud ERMi näitusi vaatama juba palju soomlasi. Varasemad koostööprojektid Tampere, Turu, Kotka, Hyväskylä ja Inariga on siia uudistama toonud eelkõige kolleege. Kuid ERMi püsinäitused „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“ ning vahetuvad näitused ja kultuuriprogramm uues ERMis meeldivad ka Soome turistidele – palju sisukaid teemasid, läbiuuritud valdkondi, kunsti ja kultuuripärandi sümbioosi, võimas annus multimeediat ja „käed külge“ eksponaate. Seda kõike tulevad veel ja veel vaatama ka Eesti kaugemate kogukondade liikmed ja perekonnad, kes on oma elu sättinud Soome. Pärast EV100 juubeliaastat ootavad ees ka ESTO, laulupeo 150. juubel ja palju muudki. Eks siis on soomlased neid „vabaduse lugusid“ taas avastamas ja meil on kuraatoritena põhjust näitustele lisada taas nii mõndagi uut.
*Näitus „Vabaduse lood“ („Viro 100 vuotta – vapauden tarinat“) on Vapriikki muuseumikeskuses Tamperes avatud veel
7. juunini.
**Tampere publik muidugi mäletab Piret Õunapuu kureeritud ERMi legendaarset õllekannude näitust 90ndate alguses.
***Eesti püsinäitusel „Kohtumised“ vaatavad soomlased digitaalse eksponaadistatistika järgi kõige rohkem president Lennart Meri telefoni ja Tallinna lennujaamas antud pressikonverentsi.
