Kaugetest küladest ja soome-ugri muusika väest

Maris Reintal, Anna-Kristina Rätsep, Laura Jamsja; Tartu Ülikooli tudengid

Hõimupäevadel oli jõudu täita sügis põnevate soome-ugri maitsete, filmide, konverentside ja muusikaga. Pärast ürituse peakontserti Tartu Ülikooli aulas, kus esinesid soome-ugri folklooriansamblid, oli miski muutunud. Ersade ja mokšade folkansambel Merema tõi aulasse mordva mitmehäälse väe, sölkupite kultuuri tutvustanud Aleksandr Kuliš ja Ljudmila Dibikova andsid hääle tundras elavate lindudele ja loomadele ning ansambel Šõžarvlä näitas, kuidas kõlavad mäemaride kandleviisid.

Muusika oli kesksel kohal ka 2014. aasta augustikuus Tatarstani maride külades toimunud filmiekspeditsioonil, mis keskendus mari folklooriansambli Kna Veli tegevuse jäädvustamisele. Koreograaf Igor Ivanovi juhendamisel on ansambel tegutsenud 1991. aastat ning selja taga on rohkelt esinemisi nii kodu- kui ka välismaal. Meie esimene kokkupuude mari kultuuri ja Kna Veli tegevusega leidis aset Tartus mari sangari päeva tähistamisel. Rahvuskangelase Boltuši julguse austamine päädis ühistantsimise ja -laulmisega ansambli ühe keskse muusiku Roman Nazõrovi juhendamisel. Roman on kahtlemata silmapaistev noor, sest ajal, kui inimeste suurim soov on pageda tatari mari küladest linnadesse ja kõneleda eelkõige vene keeles, tahab tema panustada oma kogukonda ning mari keele ja kultuuri säilimisse.

roman
Roman Nazõrov muusikale vahelduseks heinateoga tegelemas. Foto: Anna-Kristina Rätsep

Romani soov pühenduda tatari mari kultuuri elujõulisena hoidmisele, pani meid mõtlema, kuivõrd oleme teadlikud eesti kultuurist. Mari külade elanikud ei palunud meil rääkida elust kodus või Ukraina teemade kajastamisest, vaid hoopis laulda ja tantsida. Need palved tekitasid mõnikord veidi piinlikkust, sest muusika elab küll kõrvaklappides ja kooriproovides, ent sealsesse argiellu oli seda keerulisem tuua. Seega muutuski avastusretk maride juurde ka eesti kultuuri tundmaõppimiseks, sest enda seest tuli üles otsida argiste tegevuste alla mattunud laulud ja julgus neid esitada. Seega peab etnoloog välitööle minnes olema valmis endast palju andma ja end ületama. Šemordanis toimunud kontserdil, kus ansambel Kna Vel astus üles koos teiste Kukmori rajoonis elavate vähemusrahvustega, pidime teiste tahtel eesti lauludega esinema. Seistes kohaliku rahvamaja saalis, mari rahvarõivad seljas ja okas kurgus, mõtlesime, et välitöö projekti kirjutades ei osanud seesugust asjade käiku küll ette näha.

folkansambel
Kukmori rajoonis elavate udmurtide folklooriansambel ja mari rahvarõivais eestlased enne esinemist Šemordani kultuurimajas. Foto: Roman Nazõrov

“Pole noori, pole ühtki poodi…” – Kristiina Ehini laulusõnad hääbuvast Eesti külaelust kehtivad kahjuks ka tatari mari külades. Ehkki seal oli pood ja oli ka noori, terendas ees küllaltki tume tulevik. Noorte kolimine linna, üksluisus, tööpuudus, mari keele oskuse hääbumine – need on vaid mõned probleemid, millega sealne kogukond on sunnitud silmitsi seisma. Tatari mari külades elavatele noortele on ligitõmbavaks sihtpunktiks rohkete haridus- ja töövõimalustega miljonilinn Kaasan, mille arengusse on viimastel aastatel palju panustatud seoses suveuniversiaadiga 2013. aastal. Mitmed noored pendeldavad linna ja küla vahel: riidekauplust pidav Roman, kirurgina töötav Valentin, ülikooli astuv Irina jne. Siiski nentisid paljud noored, et neil on keeruline elada küla vaikuse ja looduseta ning sooviksid jääda sinna elama, kui haridus on omandatud. Külaelule ja kogukondlikule tunnetusele võib palju juurde anda aga soome-ugri kultuuripealinnaks kandideerimine. Just laulu ja tantsuga on setod toomas soome-ugri kultuuripealinna tiitlit Udmurdimaa Bõgõ külast Obinitsa.

ujali
Ujali külas elavad tatari marid tulid kokku, et külalistele laulda ja tantsida. Foto: Anna-Kristina Rätsep

kits
Kits kauges külas – mõtlik hetk. Foto: Maris Reintal

________________________

28.7.–6.8.2014 Tatarstani Vabariigi mari külades toimunud filmiekspeditsioonist ja välitöödest, mida juhendas mari filmirežissöör Aleksei Aleksejev, võtsid osa Tartu Ülikooli üliõpilased Maris Reintal, Anna-Kristina Rätsep ja Laura Jamsja 24. oktoobril toimub ERMi näitusemaja loengusaalis välitöödeteemaline vestlusõhtu ning 26. oktoobrini võib näha valikut välitöödel tehtud fotodest. Projekti toetasid Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.

Leave a Reply