Ajarännak 1918: kuidas me iseseisvuse algusaega rändasime

Kaari Siemer, hariduskeskuse juhataja

Mõte, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome muuseumid võiksid ühiselt oma riigi sünnipäeva tähistada, tekkis organisatsiooni Bridging Ages* ajarännakute konverentsil juba 2015. aastal. Aasta hiljem sai projekt Heritage Bridge Nordplus Horizontali programmist toetuse ning ettevalmistused ajarännakute läbiviimiseks neljas riigis said alata. Projekti partneriteks olid Tukumsi Muuseum Lätist, Gargždai Muuseum Leedust, Ostrobothnia Lastekultuuri Võrgustik BARK Soomest ning Eesti Rahva Muuseum ja Audentese Erakool Eestist.

See, kuidas ajarännakutega oma kodumaa sünnipäeva tähistada, jäi iga partneri lahendada: Soomes kutsuti kõiki Ostrobothnia maakonna 7. klasside õpilasi osalema ajarännakus 1917. aasta lõppu, mil Soome riiklik iseseisvus oli välja kuulutatud, kuid hirm kodusõja puhkemise ees oli suur. Läti ja Leedu muuseumides planeeriti selleks puhuks välja töötada uus ajarännaku programm.

Kuna Eestis ei ole antud ajalooõppe meetod veel nii laialdaselt levinud, siis leidsime, et käesolev projekt annab meile hea võimaluse ajarännaku ideed, ettevalmistust ning läbiviimist tutvustada ning ergutada koole ja muuseume selles kaasa lööma. Seepärast võtsime vastu otsuse, et ajarännak 1918. aasta veebruari lõppu toimub üle kogu Eesti samal ajal – 7. veebruaril 2018. aastal kell 10. Meie lootustes pidi sama kuupäev ning kellaaeg tekitama õhina ning küünarnukitunde nagu 1989. aasta augustis, mil inimesed Tallinnast Vilniuseni Balti ketis seisid.

Eeltööd ajarännaku toimumiseks kestsid kaks aastat, mille jooksul tutvustasime oma ideed nii kirjalike üleskutsete kui ka esinemistega õpetajate üritustel. Arutelukeskkonnaks lõime Facebooki grupi Ajarännak 1918. Kohtumistel õpetajatega selgus, et kuigi üldteadmisi 1918. aastal toimunust omatakse, jääb puudu teadmistest kultuuri- ja argielu tasemel. Seepärast korraldasime õpetajatele kaks koolituspäeva, kus räägiti ajastu poliitilisest taustast, moe- ja kooliloost. Ühiselt arutleti ning pandi kirja ka nägemus sellest, mis 7. veebruaril 2018 paljudes eesti koolides toimuma hakkab. Näidisstsenaariumi järgi viidi eelmise aasta oktoobri lõpus Eesti Vabaõhumuuseumis läbi meeleolukas ajarännak, et projektis kaasa löövatel õpetajatel tekiks selgem arusaam ning kindlustunne ajarännaku korraldusest ning läbiviimisest.

7. veebruaril sõitis ERMi sõsarmuuseumisse Heimtalis Viljandimaal bussitäis Audentese Erakooli õpilasi ja õpetajaid, projekti partnerid Soomest, Lätist ja Leedust ning hulk ERMi töötajaid selleks, et ühiselt läbi viia ajarännak pühapäeva, 24. veebruari 1918.

Asjaosaliste ettevalmistus ajarännakuks oli põhjalik – värskendatud ajalooteadmised, ajastukohased kostüümid ning oma rolli võtmiseks ajastukohane nimi rinnas. Kohanemiseks joodi üheskoos tassike teed ning rännak võis alata.

Vana koolikella kõlina saatel liiguti kümnendite kaupa ajas tagasi aastasse 1918. Ajas tagasi rännates tuli meeles pidada üht – teadmised sellest, mis toimus pärast 24. veebruari 1918, tuli nüüd unustada. Seda päeva alustasime puhtalt lehelt.

Koolikella saatel liigutakse ajas tagasi. Foto: Arp Karm

24. veebruar 1918

Stsenaariumi kohaselt olime pühapäevakooli õpilaste ja külaelanikena kogunenud Heimtali koolimajja ning ootasime kohalikku kirikuõpetajat Julius Köstrit. Rahva seas istus ka võõraid – leedu talupojad ja läti kaupmehe perekond, kes olid Tartu turult suundumas koduteele, samuti mõned soome tudengineiud. Kohalik organist mängis pilli, kuid kirikuõpetaja tulek aina viibis.

Järsku tormas veidi ähmis õpetaja kambrisse teatega:

„Kallid õpilased ja kogudus! Põikasin hommikuse jumalateenistuse ja pühapäevakooli vahel Sinialliku raudteejaamast läbi, et saada kätte Pärnust saadetud pamp vastsete lauluraamatutega. Ja seal kuulsin rongirahvalt ärevaid uudiseid: Pärnus olevat eile Eesti iseseisvus välja kuulutatud ja mulle anti rongist kaasa ka hulk manifeste, kus see kõik sees seisab.“

Õpetaja luges manifesti ette ning klassiruumi haaras sumin – selline uudis tuli üllatusena. Kauaoodatud iseseisvus! Ent kas me siiski olime iseseisvuse osas nii ühtsel meelel?

Kirikuõpetaja Julius Köster loeb ette iseseisvusmanifesti. Foto: Arp Karm

Enne ajarännaku algust oli iga osaleja loosinud omale maailmavaate, mida tal sel päeval kandis: isamaaline, sotsialist või alalhoidlik pessimist. Neist esimesed olid iseseisvuse poolt ning veendunud, et eestlased vaid ise oma saatust juhtides rahvana saavad edasi kesta. Sotsialistid olid veendunud, et vaid Venemaa kaitse all saab eestlane hakkama – vaesuses ja võrdsuses. Alalhoidlikud pessimistid aga ei soovinud midagi muuta – las olla nii nagu alati on olnud, mis iseseisvust eestlastel taga ajada!

Erinevaid maailmavaateid väljendasid kolm väljakirjutatud rolli: vallakirjutaja Andres Saal, lesestunud saunik Alma Vasar ning talunaine  Kadri Ilves. Nende värvikad sõnavõtud algatasid arutelu: Milline on Eesti Vabariik, kus igal inimloomal on hea elada? Ja mida meie saame selle heaks ära teha?

Elav diskussioon – kas me oleme Eesti iseseisvuse osas ühisel meelel? Foto: Arp Karm

Nende küsimuste üle arutlesid pühapäevakooli õpilased elavalt. Hoolimata vaidlustest ning erinevatest arvamustest jõuti lõpuks ühisele arusaamisele: vaid ise oma saatuse üle otsustades saame üles ehitada riigi, kus iga eestlane saab teha tööd ning elada rahulikku ja täisväärtuslikku elu. Iseseisev riik on selleks ainus võimalus!

Rõõmusõnumi valguses palus kirikuõpetaja kohalviibijad lõunasöögile. Selleks kaeti valgete linadega pidulauad, mis kaunistati paberist lõigatud tammelehtede ning sinimustvalgete lintidega. Jalgteed lükati lumest puhtaks ning kelkudel veeti vallamajast koolimajja lõunasöök.

Pärast ühist pidusööki jõudis ajarännak lõpule. Koolikell kõlises aega kümnendite kaupa tagasi tänasesse päeva…

Söögid toodi kelkudel koolimajja läbi lume. Foto: Arp Karm

Projektis Ajarännak 1918 osales 52 kooli ja muuseumi kümnest maakonnast üle Eesti. Saja aasta tagusesse aega rändas umbes 8300 õpilast.


* Bridging Ages on rahvusvaheline muuseumitöötajaid, ajalooõpetajaid ning vabatahtlikke ühendav organisatsioon, mille eesmärk on ajarännaku kui aktiivõppemeetodi tutvustamine ning ajarännakute korraldamine.
Koduleht: http://www.bridgingages.com/what-we-do/the-time-travel-method/

Leave a Reply