Anna nelja tee ristil kolm tilka verd, küll siis näed…

Rein Kinkar, projektijuht

Eks järgmise aasta 22. septembrist alates on kõigi pilgud pööratud eeskätt meie uuele majale ja sellele, mis seal toimub. Kas aga vana hea Raadi mõisasüda ja ennast vetepeeglist vaatav ümbritsev rohelus kipub sellele varju jääma? Ei, pigem vastupidi!
Tõsi, uue hoone A- ehk peasissepääs on linna poolt, Muuseumi teelt. Valla poolt tulijatele avatakse ka teises otsas asuv B-sissepääs. Endiselt aga on põhjust tulla tulevikus uut muuseumi kaema ka Narva maantee ääres oleva Raadi mõisapargi väravahoone kaudu. Vana mõisapark on omamoodi võti uue avaneva ukse ees. Tee näitusemajani viib sealt läbi ajaloolise Raadi mõisaõue. Vahest selleks, et heita nostalgiline pilk häärberi säilmetele, millest kõik alguse sai! Edasi saab juba hoone poole sammuda, sukeldudes vahepeal askeldustega täituva uusrajatise, teemapargi maailma. Nõlvalt paistab üle teemapargi kätte uue hoone madal siluett, mis täidab pea kogu horisondi. Seega teemapargini jõudes on selle maa-ala piirjooned selged: ERMi uus hoone, Raadi järv, mõisasüda. Nende vahel sirutuv maa-ala on justkui ajastute sild uue ja vana vahel.
Teemapargi mõte ise sai ideedest selgemaks aastatel 2008–2009, kui uue hoone asukoht Raadil oli paigas ja valmisid sealse vabaõhuala ideekontseptsioon ja alade arengukava. Hellitusnimeks sai pärimuste park, kus nähtamatu muutub nähtavaks läbi lugude, legendide ja põlvest põlve edasi antud pärimuse. Pargi vaimseteks nurgakivideks ongi ajalugu tutvustav ehedus, tegevusele tõmbav seikluslikkus, mõtlema suunav inspiratsioon ja turvalisus.
Kõike seda arvestasid KINO Maastikuarhitektid 2014. aastal valminud projektis, mille teostamiseks läbiti läinud suvel riigihanke protseduurid. Nüüd realiseerib seda juba täispööretel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi eestvedamisel ehitusettevõte Fund. Esimese tuhinaga valmivadki selle hanke raames suveks 2016 teemapargi need elemendid, mis jäävad piltlikult madalamale kui põlvekõrgus. See tähendab pinnareljeefi, kõnniteid, valgustust, kommunikatsioone ning muru. Juba sellesse etappi on valatud üksjagu nähtavat pärimust. Pargiala kõnniteede planeering lähtub eesti regilaulust, milles lõputu kordamine loob esmapilgul kaootilise, kuid kokkuvõttes selge sõnumiga lummusliku õhustiku. Nii ei ole pargis ette määratud alguse ja lõpuga jalutustrajektoore, vaid kõnniteed moodustavad pealtnäha juhusliku kogumi, justkui kotist põrandale pudenenud kõrsikud. See aitab aga kaasa iseseisvale avastamisele, millest rõõm on ju suurem.

01

Teemapargi kõnniteede rägastikule vastukaaluks on keskseks pärimuslikuks elemendiks selgelt väljajoonistuv nelja tee rist. Eks see paistab, kas seal keskööl ka kratti võib kohata või mis grupi verd seal kolme tilga kaupa kuuvalgel saab annetada.

06

Nelja tee rist loob teemapargis igal juhul selgelt tunnetatava rütmi, jagades ala eriilmelisteks sektoriteks. Plaanid ei piirdu aga ainult kõnniteedega.

04

Lõunasektor asub kõige lähemal uuele majale ning sinna kerkib seitse käsitööpaviljoni. Paviljonide ideekavandiks andis büroo Kauss arhitektidele mõtteainet vana üraskitest puretud puit, mis loob süü mustriga põimudes kordumatuid, ajavagudele sarnaseid jooniseid. Samas on õhustik katuse all avatud ja tänapäevane. Kujutlusse kerkib väike külake keskel asuva laadaplatsiga, käsitöömeistrid askeldamas oma töökodades, riiulid täis kauplemisootel silmailu ja tarbeasju. Kel aga soovi, sellel on igal sammul võimalik käsitöösaladuste maailma omaenda kätega avastada. Ma ei lahkuks sealt ostuta, sest otseside ERMi põhjatute kogudega on ju see, mis paviljonide meistriloomingule iseomast hõngu hakkab andma.

02

Teemapargi läänesektor asub Raadi järve kaldal ning peale idüllilise vaate saab selle ala tõmbenumbriks kahtlemata Raadi viinaköök. 18. sajandi lõpuks kuulus tulivee ajamine tervelt 85% Eesti mõisate tootmistsüklisse. Üks suurimatest viinatootjatest oli Raadi mõisnik Karl von Liphart, kes näiteks 1786. aastal tootis aukartustäratava koguse, 12 400 pange viina.

Liphart & Parrot

Enamgi veel, 1801. aastal leiutas Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot piirituse täieliku destilleerimise, millest tiivustatuna valmistati 1850. aastal Raadi moderniseeritud viinaköögis esmakordset Eestis tööstuslikul teel puhast piiritust. Praeguseks on viinaköögist alles kahjuks vaid uhke korsten, mida ümbritsevad lagunenud müürihambad.

Järv VKöök sopp kitsas

Selle kõige taastamine endises ilus on tunnistatud liiga suureks ettevõtmiseks. Seetõttu muutuvad viinaköögi varemed hoopis kergkatusega kaetud kammerlikuks kontserdipaigaks, kus toimuvat saab nautida amfiteatrina tõusvalt astmestikult, mis lõpeb järve poole avatud terrassiga. Seda, kas viinaköögist kunagi ka veel ehedat külmarohtu saab, on veel vara öelda. Legendi selle traditsiooni eksponeerimiseks oleks aga enam kui küll ja jääks ülegi.

03

Teemapargi põhjasektor jääb mõisasüdame vahetusse lähedusse. Sinna kujundatava iseteenindusliku grilliala tarvis on tänaseks valminud talu toidukirstu koopia – ekstra ERMi jaoks välja töötatud universaalne grilliahi. Eks olnud juba Lembitu teadupärast kirglik grillija, kui taplustest aega üle jäi.

grill

Selliseid on plaanis grillialadele paigaldada paarkümmend. Selleks et palukese valmimiseni aeg lõbusamalt kulgeks, tuleb alale ka vabaõhulava ühes tantsuplatsiga. Vabaõhulava ideekavand ise jäägu aga siinkohal veel saladuseks – niivõrd lennukas on see. Taamale jääb pisuke inimtegevusest puutumatu piirkond, ajarännakute ja muinastehnoloogiate katsepolügoon. Loodetavasti hakkab sealt järve poole imbuma tõrvakeetmise hõngu ja savipõletamise suitsu. See kõik on kutsungi eest, sest sealsed toimetamised seletatakse ju kõigile lahti ja tulemus jääb ilmarahvale alatiseks uudistamiseks.

pottery ancient

Olemegi oma ringiga idasektoris. Siin hakkab hinge hellitama ülev õhustik, sest sinna pannakse üks puu teise järel sirguma Tartu linna ja maa ametlik „Eesti Vabariik 100“ tammik.

tammepuu

Kui nüüd meelepiltidest veel puudu jääb, siis lisagem juurde peotäis juba käimalükatud ja veel kavandilõuenditel ootel teemapargi detaile, mis ajapikku on mõeldud meeleolu looma. Olgu need siis allikas, kiviring, sälkorg või midagi veel põnevamat. Aga kõik omal ajal.

05

Üks on selge – tegijatel tasub ikka nelja tee ristil kolm tilka verd anda küll! Selle nimel, et meil kõigil jalutuskäik sellises teemapargis õige pea teoks saaks. Nii nende jaoks, kelle muljed pärast uue muuseumi külastust rahulikku selgitamist vajavad, kui ka neile, kes mõisapargi kaudu saabudes alles uue maja poole teel on. Palju on selleks juba ära tehtud, palju ideid koorub alles, kuid viis korda samapalju on veel ees. Aga eks teemapargiga ongi nagu ühe tuntud linnagagi – ega ta tohigi päris valmis kunagi saada.

kratt

Leave a Reply