Ristimänni eksponeerimiseks ettevalmistamise lähtepunktid

Tekst ja fotod Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja

Ristipettai on jõudnud Raadile, kus talle on ERMi hoonete tiiva all leitud sobiv ajutine ase. Tegemist on äärmiselt huvitava orgaanilise objektiga, mis igal korral end üha rohkem vaatajale avab. Lisaks tüvesse lõigatud ristidele on puu omapäraselt keerdus ehk kaldkiuline. Männikoor on varasema kuivamise tõttu suures osas irdunud ja päike on koostoimel sademetega muutnud puu kaunilt hõbehalliks.

Tüve alumises osas paikneb suurem avaus. Tegemist võib olla ammusel ajal tekkinud külmalõhega, mille tulemusena on puidumädanik lagundanud lülipuitu ning õõnestanud tüve kogu pikkuses. Kuivades on puu lahti lasknud ka väiksematest harudest, mille väljalangenud okste avad on tõenäoliselt pakkunud pelgupaika väiksematele lindudele. Avastamist jätkub ka puuõõnsuses, kus on märgata vanade meekärgede fragmente, mida võiks tulevikus tehnoloogia abil ka muuseumikülastajani tuua.

Ristimänni ERMi püsiekspositsiooniks ettevalmistamise peamine küsimus on, kuidas õõnes ja pehkinud tüvi toestada ning vältida säilinud puukoore edasist kadu, millel on samuti märgata ristikujulisi sisselõikeid.

_DSC_0423

Vältimaks järske keskkonnamuutusi on ristimänd n-ö vabaõhkkuivatuses. Tüve kaitstakse sademete eest, tagades igast küljest loomulik õhuvahetus. Kuna tegemist on äärmiselt suure objektiga, püütakse seda võimalikult vähe liigutada. Niivõrd suure objekti transport toob endaga kaasa teatavaid riske kas tüve muljumise või koore pudenemise näol, mistõttu on mõistlik liigset liigutamist vältida. Ristimänni konserveerimise põhiosa toimub ERMi uues majas, kui objekt on jõudnud oma lõplikku asukohta.

Hetkel on ristimänd pidevalt konservaatorite jälgimise all. Irdunud kooretükid kogutakse kokku ja kinnitatakse tüvele alles konserveerimistööde käigus. Kooretükkide kinnitamise ühe variandina on võimalik kasutada Paraloid B72. Kuigi tugevdamist vajab ka tüve alumine pehkinud osa, ei ole mõistlik tüve täielikult Paralodiga immutada ning tulenevalt objekti suurusest on antud toimingut ka väga keeruline teostada. Seetõttu on Paraloidi sobilikum kasutada ristimänni puhul just lokaalsel kinnitamisel.

_DSC_0425

Tüve toestamine ekspositsioonis on järgmine suur väljakutse, mis peab tagama nii külastajate kui ka töötajate turvalisuse. Tugi peab samaaegselt ristimändi võimalikult vähesel määral kahjustama. Kuna tegemist on äärmiselt raske objektiga, mille alumine osa ei ole võimeline taluma nii suur raskust, tuleb toestuse kandvad punktid paigutada tüve ülemise osa õõnsusesse. Kas tugi kinnitatakse laest või moodustatakse teatav platvorm põrandalt, oleneb võimalikest tehnilistest lahendustest koostöös arhitektidega.

Olulisel kohal on ka ristipuu vanuse määramine. Soovitud vastused võiks saada dendrokronoloogiliste uuringute põhjal, kuid arvesse tuleb võtta tüve südamiku ulatuslikku kahjustust, mille tõttu võib täpsete tulemuste saamine keerukaks osutuda. Sellisel juhul saame tugineda ainult kirjalikele allikmaterjalidele.

Ristimänni ettevalmistamine püsinäituseks on ajamahukas protsess, millest suure osa moodustab just objekti jälgimine. Eesmärk on konserveerimise poole pealt sekkuda võimalikult vähe ja tegeleda pigem ennetava konserveerimisega.

Lisa kommentaar