Maailmafilmi festival saab 15!

Karin Leivategija, Maailmafilmi festivali programmimeeskonna liige

19.–24. märtsini saame taaskord koguneda ERMi nautima üldinimlikke ja erinäolisi dokumentaalfilme maailma eri paigust. Tänavu toimub Maailmafilmi festival juba 15. korda ning traditsiooniliselt on kavas filme nii andekatelt noortelt talentidelt kui ka maailmanimedega dokfilmigurudelt.

Maailmafilmi festival keskendub dokumentaalfilmidele, mis heidavad uudishimuliku pilgu meie maailma mitmekesisusele. Need filmid ergutavad meid dialoogile nii filmides käsitletud teemade kui ka filmitegijate endiga. Alati ei ole tegemist mugavaks ja lihtsasti seeditavaks tehtud filmikogemusega – pigem on Maailmafilmi programm vaataja suhtes päris nõudlik, kaasamõtlemist ja avatud olemist eeldav. Muidugi leiab programmist ka kergeid ja helgeid filme ning ka keerulisemaid teemasid käsitlevad filmid õpetavad meid nägema ja hindama nii inimeste eripära kui ka kultuuride sügavamat universaalsust.

Festivali programmis leiduvad mõned põnevad uuendused. 19. märtsil alustame festivali visuaalse antropoloogia seminariga, kus lisaks antropoloogiliste filmide näitamisele peavad kohale tulnud filmitegijad oma filmide teemal pikemad ettekanded. Publikul on hea võimalus antropoloogiliste filmide autoritega põnevasse diskussiooni sukelduda, seda nii seminaril kui ka sundimatumas õhkkonnas pauside ajal.

Seminaril tutvustavad oma tööd ka muuseumisse üles pandud installatsioonide autorid. Antropoloogilistel välitöödel põhinevad installatsioonid ongi meie selleaastane peamine uuendus, mis võimaldab festivali programmil kinosaalist välja ulatuda ja uurib erinevaid võimalusi teaduspõhiste ja samas ka loominguliste tööde eksponeerimiseks.

Teisipäeval, 20. märtsil saab festival ametliku avapaugu kuulsa Austria filmitegija, Michael Glawoggeri filmiga „Pealkirjata“. Üliambitsioonikas plaan filmida reaalsust sellisena nagu see maailma erinevates kohtades avaldub, sai traagilise lõpu, kui Glawogger haigestus malaariasse, mille tagajärjel ta suri. Filmi lõpetas Glawoggeri monteerija Monika Willi ning tulemuseks on poeetiline, jõuline ja imeliselt kaunis filmielamus.

Festivali programmis on arvukalt alateemasid, mille alla paigutatud filmid käsitlevad erinevate lähenemisviiside ja võtete abil üldinimlikke ja isiklikke teemasid. Alateemad vaatlevad maailma, mis on pidevas liikumises nii nomaadide kui ka immigrantide pilgu läbi. Filmikaamera abil on uuritud erinevaid ruumikasutamise praktikaid linnades ning analüüsitud tehnoloogia pealetungi meie isiklikku ruumi, minevikku vaatavaid ja elukogemusi mõtestavaid filme leiab alaprogrammides „Oli kord“ ja „Olin sõdur“. Loomingut, kultuuripärandit ja muutuvat ühiskonda seovad alaprogrammid „Toidust – peaaegu fanaatiliselt“ ning „Kunst ja mina“. Olulisemaid üleminekuperioode elus käsitleb „Suureks saamine“ ning erinevaid peremudeleid ja isiklikke katsumusi näeme programmis „Kuidas luua perekonda“. Visuaalse antropoloogia valikprogrammi oleme koondanud silmapaistvamaid uurimuslikke filme ning kõigele lisaks toimuvad terve nädala vältel lühifilmide seansid.

Hurda saali esine on filmisõprade jaoks muudetud hubaseks puhkealaks, kus jätkub muljetamist iga päev kuni hilisõhtuni. Nagu alati, ootab väsinud külalisi lösukino, mis meie rõõmuks muutub aasta-aastalt aina populaarsemaks ka noorte lapsevanemate ja beebide seas. Festivali ajal saab vaadata ka näitusi: B-alal on üleval imekaunis fotonäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“ ning festivaliala lähedal saab näha foto- ja videonäitust „Ajanihe. Udmurdi noorte palvused 1993/2017“.

Festivali lõpp 24. märtsil läheb sujuvalt üle ERMi ÖÖks – see on seitsme silmapaistva ja omanäolise kontserdiga festival, mis kestab hiliste öötundideni ERMi põnevates soppides.

15. Maailmafilmi festival toimub ERMis 19.–24. märtsini.
Filmiinfo ja programmi leiate festivali kodulehelt.

Leave a Reply