Täitkem maa mesilastega

Siret Saar, koguhoidja

Mardi Valgemäe sõnutsi (essee „Mesilased eesti luules“ kogumikust „Pihtimusi. Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest“) on Eestis kõik laenatud: verivorst, laulupidu ja vapilõvid. Aga mesilased on eesti isamaaluules fenomen omaette. Mesilinnud on poeesias lennanud alates rahvaluulest ja „Kalevipojast“, lõpetades nüüdisajaluulega.

Mesilased luules on huvitavad, kui nad ei ole loodusluule tausttapeet või juhuslik detail, vaid kannavad tugevat iseseisvat tähendust. Üks võimalikke tähendusi on mesilased kui rahva kokkuhoidmise sümbol, meie-kujund.

Toetan Mardi Valgemäe ettepanekut valada mesilased pronksi ja täita maa mesilastega! Siin on väike luuletsitaatide valik koos etnograafiliste joonistega mesitarudest.

Mesi. Tulen ikka Väino juurde / Nõmme turul, valima kanarbikumett, / see on siiruviiruline, kullakarvaline, / kosmose kärgede maitsega (Hasso Krull)

Joonistas Andres Leesik 1925. ERM EJ 23:6

 Oh Koidula oh Liiv oh Suits / ei aidand lillesidemed, jutt mesipuust / ei laulust… (Urve Karuks)

Joonistas Aarne Mõttus 1925. ERM EJ 23:18

Kui nad korraga tõuseksid, ei oleks miski võimatu. / Kui nad koos lendaksid, ei oleks miski lubamatu. / Kui nad laulma puhkeksid, ei oleks miski lootusetu.  (Artur Alliksaar)

Joonistas Kristine Mark 1932. ERM EJ 46:8

mälestusviiv täis muistsete koskede kohinat merekarpe ja / mesilaste und seal tumedate müüride taga (Jaan Kaplinski)

Joonistas Kristine Mark 1932. ERM EJ 46:10

Ta lendab lillest lillesse, / ja lendab mesipuu poole; / kui kõuepilv tõuseb ülesse, / ta lendab mesipuu poole (Juhan Liiv)

Joonistas Virve Sarapik 1986. ERM EJ 498:35

Nagu muinasmaa virved ja hõngud, / unustustarkus tumm ja tuim. / Põrasse mõraned, võõrana lõngud, / orb su unistussumine uim (Gustav Suits)

Joonistas Mare Hunt 1986. ERM EJ 563:18

Nutta taga kivistund mesilasi / leida lõhnad kust saab taassündima kuu / naeratada keeristormile näkku / elada vabana või surra (Ilmar Laaban)

Joonistas Ülle Saatmäe 2001. ERM EJ 580:62

MA SEISAN MESILASTARUNA / ja tahan ma siis või ei taha, / pean endasse varuma, varuma / lillede lõhna ning vaha (Paul-Eerik Rummo)

Joonistas Ülle Saatmäe 2001. ERM EJ 580:59

ME HOIAME NÕNDA ÜHTE / kui heitunud mesilaspere / me hoiame nõnda ühte / ja läheme läbi mere (Paul-Eerik Rummo)

Joonistas Ülle Saatmäe 2001. ERM EJ 580:63

Mehitsed puhastavad taru. / Enne kui tuleb tuisk ja maru  (Mats Traat)

Joonistas  Eero Liivrand 1988. ERM EJ 489:54

Kord elas siin noor mesinik ja oli  / tal palju mesilasi, harilikke ruugeid, / kuid sinistest ta aina unistas, / ja maha ta jättis oma mesilasrahva kuldruuge / ja läks merede taha ta otsima / siniseid mesilasi (Kersti Merilaas)

Joonistas Johannes Hirsch 1925. ERM EJ 24:4

Lisa kommentaar