Laili Kuusmaa, tekstiilikonservaator
Ettevalmistus uueks peoks algab tegelikult kohe pärast rahvarõivaste viimast kandmist ja nende kappi panemist. Kuidas me seda teeme, sellest sõltub, kas rõivad on kenad ja korras või tabavad meid ebameeldivad üllatused.
Foto: Jaak Eelmets, 1990. ERM Fk 2971:2009
Kui rõivaid hoiupaika panna, on väga oluline veenduda, et need oleksid puhtad. Nii väldime putukatest ja mustusest tingitud materjalikahjustusi. Plekid tuleks eemaldada võimalikult värskelt, siis veel mäletame, millest need tekkisid, ning oskame valida õigeid eemaldusvahendeid ja -võtteid. Kangakiu sisse tunginud vanadest plekkidest on väga raske lahti saada. Kõige ohutum ja parem plekieemaldusvahend on sapiseep.
Kanga suur vaenlane on higi. Higiga määrdunud heledad esemed tõmbuvad pikalt seistes kollaseks ning kiu sisse imbunud higiplekke pole võimalik hiljem enam täielikult eemaldada. Ka riidekoid eelistavad kangast süüa eelkõige sealt, kus on higi-, toidu- või muud plekid.
Foto: Hans Teetlaus, 1994. ERM Fk 2960:2065
Pesemine
Rõivaste pesemine algab materjalile sobiva pesuvahendi valimisest. Villast ja siidi on soovitav pesta villašampooni või muu õrnale materjalile mõeldud pesuvahendiga. Alati tuleb pesuvahend ja veetemperatuur valida kõige õrnema materjali järgi. Näiteks kui linastel särkidel ja käistel on villane või siidtikand, ei tohi neid pesta linasele sobiva pesupulbriga, vaid tuleb kasutada õrnpesu vahendit. Nii hoiame ära tikandi vanumise ja kokkutõmbumise, samuti värvide pleekimise. Villaseid esemeid pestes ja loputades tuleb vältida suuri veetemperatuuri kõikumisi, sest see põhjustab villa vanumist. Nagu igasugust muud pesu on vaja ka rahvarõivaid korralikult loputada, et pesuainet kangasse ei jääks.
Värvilise tikandi puhul tuleks enne pesemist teha kindlaks selle värvikindlus. Selleks panna niiske valge riie tikandile ja triikida. Kui riie värvub, peab pesemisel olema väga ettevaatlik, sest on oht rõivaese rikkuda. Siis tuleks pesta jahedas ja äädikarohkes vees, et värvilise tikandiga särk või käised säilitaksid oma väljanägemise.
Foto: Agnes Tõldsepp, 1960. ERM Fk 2834:786
Rahvarõivaesemeid pestakse alati käsitsi, pesumasinat, tsentrifuugi ega trummelkuivatit ei ole soovitav kasutada. Vaid nii saame rõivaid ning nende ilusaid tikandeid ja teisi kaunistusi võimalikult kaua kaunina hoida. Ka väga tugev väänamine ei ole tikanditele, piludele ja muudele kaunistustele hea. Kui tikandid sisaldavad vasklitreid, on soovitav need pesemise ajaks eemaldada. Litrite sagedasel kokkupuutel pesuainetega kahjustub nende kaitsekiht. Litrid tuhmuvad ning hakkavad oksüdeeruma, tekitades kangale plekid.
Rõivad on soovitav kuivama panna kas horisontaalselt või sobiva suurusega riidepuule riputatuna.
Villased esemed, mida on kodustes tingimustes raske pesta, näiteks seelikud, pikk-kuued, sõbad, võib viia keemilisse puhastusse. Tolmu eemaldamiseks piisab vähekantud eseme tuulutamisest ja harjamisest, kasutada võib ka tolmuimejat, kuid kindlasti väiksema tõmbetugevusega režiimil. Seeliku allääre toot, mis on mõeldud kaitsma seeliku alumist serva mustuse eest ja käimisel määrdub, harutada lahti, pesta puhtaks ja kinnitada tagasi.
Foto: J. Rumbach. ERM Fk 487:15
Triikimine
Tikandeid triikida ainult pahemalt poolt, villaseid esemeid on soovitav aurutada.
Foto: Viktor Salmre, 1961-1966. ERM Fk 2644:712
Hoiustamine
Pestud ja viimistletud esemetel lasta enne kappi panekut korralikult kuivada. Ka selgapanekul või kotti pakkimisel on oluline, et rõivad oleksid täiesti kuivad, sest niisked esemed kortsuvad rohkem. Ajutiseks hoidmiseks ja peole viimiseks sobivad kaubanduses müüdavad plastikust ja kilest rõivakotid, kuid pikaaegseks säilitamiseks on parem õhku läbilaskev materjal.
