Kõigi lippude isa läbis tervisekontrolli. Eesti esimene sini-must-valge lipp on taas teel Raadi püsiekspositsiooni

Kaarel Tarand, avalike suhete juht Fotod Arp Karm ja Berta Vosman Tänavu 4. juunil ehk riigipühaks kuulutatud lipupäeval tähistab Eesti esimene, ajalooline sini-must-valge lipp oma 130. sünnipäeva. Tehniliselt sündis lipp mõnda aega varem, sest juba 7. aprillil (vana kalendri järgi 26. märtsil) 1884 andsid lipu valmistajad selle Eesti Üliõpilaste Seltsile üle, seega oli tegu naiste…

Titemütsid ERMi kogudes

Kadri Vissel, koguhoidja Fotod Nele Tammeaid   “Esmaspäeval sündinu on ilus kui ime, teisipäeval lustiline. Kolmapäeva lapsel on pisarad silmas, neljapäevalaps saab reisida ilmas. Reedel sündinu on söögi poolest õnnelik, laupäevane töökas, kuid murelik. Pühapäevalapsele pidi aga kogu elu naeratama tarkus, ilu.“ (Viru-Nigula) ERM 11356 Püha, valmistatud u 1883. a. Laste, eriti imikute rõivastuse kohta …

Milleks präänikud, milleks präänikud, kui täna müügil säärikud… Põhjala jalanõud ERMi kogudes

Siret Saar, koguhoidja Saabaste või kingade  peale tõmmatavaid kummijalanõusid kalosse hakati valmistama alates 19. sajandi keskpaigast, Eestisse toodi esimesed kalossid Venemaalt või Soomest. Porisel ajal tõmbasid nii naised kui mehed nahktallaga kingadele niiskuse kaitseks kalossid peale. Meenub stseen telefilmist „Pisuhänd“, kus Ludvig Sander  paneb oma suitsetavale punases kleidis naisele, kes on täis õiglast pahameelt,  kontsadega…

Naiste aluspüksid 100 aastat tagasi

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor 21. sajandil on aluspükste kandmine nii iseenesestmõistetav, et neist loobumine ei tule kellelgi mõttessegi. Püksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta õpib potil käima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid aluspüksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…

Admiral Johan Pitka portfell. Ajalooline tõde või museaalne legend?

27. veebruaril 2012 ilmus esimene ERMi blogilugu. Tänase sünnipäeva puhul pala salapärase päritoluga portfellist. ERM A 1011:18 portfell Riina Reinvelt, peavarahoidja: 1944. aasta augustis-septembris olid Eestis segased ajad: nõukogude väed tungisid peale, saksa väed taganesid. Ka need, kel ei lahkuvate ega pealetungivate armeedega mingit otsest tegemist ei olnud, olid liikvel. Kel vähegi võimalik, liikus kas…

Mõrsjakroonid – Setumaalt kingitud

Tiit Sibul, näituste korraldaja Fotod Anu Ansu Kujutluspildid, milline peaks välja nägema üks kroonitud pea või kroonikandja ning milline tema keskkond, on ilmselt üsna vastupidised võrreldes nendega, mis meid valdaksid, kujutades ette üht 18. sajandi setot oma suitsutares. Ometi on võimalik, nii veider, kui see ka ei tundu, et neil kujutluspiltidel on ühisosa täiesti olemas,…

Oh ajad, oh piparkoogid

Reet Ruusmann, teadussekretär Tõdemus, et piparkoogid on üks neist märksõnadest, mis kuuse ja kingituste kõrval jõuludega seostuvad, ei pretendeeri just erilisele uudisväärtusele. Alates poolest novembrist, hiljemalt esimesest advendist, on nad kõikjal. Rohkearvuliselt, tähtede ja südamete kujul, glasuuriga ja glasuurita. Ja samavõrd nagu piparkoogid suudavad luua mulje kõikjalolemisest, suudavad nad luua ka mulje, et nad on…

Pealaest jalatallani ehtne. Karin Grabby-Matthiesseni moejooniste kogu

Kristina Paju, Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor Illustratsioonid: Karin Grabby-Matthiessen Eesti päritolu Karin Grabby-Matthiessen (tuntud ka perekonnanimega Baritsch) on ERMi kogudesse annetanud mitu mahukat mappi originaalsete moejoonistega. Eestis, 20. detsembril 1913, sündinud, kuid Saksamaal Hamburgis moekunstnikuna tegutsenud daam oli vaatamata keerulistele aegadele ja poliitilistele kataklüsmidele edukas ettevõtja. Jooniste põhjal võib arvata, et Teise maailmasõja järgsel kümnendil…

Kenade kaunistustega kasukad

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes,…