Kenade kaunistustega kasukad

Made Uus, vabakutseline käsitööline, TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna lektor

Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes, et paigata ka enam ei saanud, võeti kirikukasuk igasspäevass. (Nõo, ERM KV 463: 50)

Kiriku- ehk pühapäevakasukad olid enamjaolt värviliste nahk- ja tekstiilkaunistustega ja nende lõiked sarnanesid vastava piirkonna pikk-kuubedega. Rikkalikult kaunistatud kasukat sai endale lubata vaid jõukam rahvas. Sageli saadi esimene kaunistustega kasukas pulmadeks. Kasukal oli tähtis roll ka kombestikus: Kui pruut tuli üle läve, siis panti kasukas maha ja pruut pidi sellest üle astuma, et ei oleks mehest ülem. (Rõuge, RKM II 135, 499/500)

Kasukate kaunistamine on piirkonniti väga erinev olnud. Peamiselt on neid kaunistatud värviliste ilma karvata naharibade ehk liignahkadega, millega kaeti kasuka õmblused ja ääred. Mõnes paigas nimetati selliseid kasukaid rihmadega kasukas. Väga levinud kaunistusdetailiks olid veel puhud – orava-, rebase-, hundi- või mõnest muust paremast karusnahast ääred, mis jäeti kasukaserva alt välja paistma. Puhud olid hõlmadel, varrukasuudes, kaela ümber, allservas ja puusalappidel.

Kõige uhkemateks võib nimetada Paistu khk naistekasukaid – kasuk, kassk, mis kaunistati punaste ja mustade või tumeroheliste liignahkade ja pika karvaga puhkudega. Erilist tähelepanu pöörati hõlmade rihmadele. Kasuka esikinnise juures ja küljelõhandikes olid ilusad värvilised võrelid. Kõigile Paistu naistekasukatele on omane ka erivärvilistest nahksugadest põimetis (I. Manninen, Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu, 1927: 211), millega on kaetud nii külje- kui õlaõmblused, sageli ka krae. Väga silmatorkavad on ka selliste kasukate puusakaunistused.

064200_ERM_A_102_32 copyERM A 102:32 Paistu naistekasukas314208_ERM_Fk_543_171 copyERM Fk 543:171 Jannu Kadri oma kasukas – Holstre rahvariie. Paistu.

Rikkalikult kaunistatud kasukatega said uhkeldada ka Tõstamaa naised. Valgetel, taljes seljaosaga kasukatel on punaste liignahkadega kaunistatud pihaosa, krae, esi- ja alläär, samuti varrukasuud koos lakaga. Uhked punasest nahast võrelid katavad sageli kogu rinnaesise ja seljaosas vööjoone, reljeefse servaga rihmad katavad küljeõmbluseid. Kasukahõlmad ja varrukasuud kaunistati valge pikakarvalise lambanahaga.

Setumaa naistekasukad – kask, seto kask – on kaunistatud kitsa ühevärvilise või sakilise poepaelaga, mõnedel kasukatel on kaunistuspaelu üks rida, mõnedel kaks – kuidas jõukus lubas. Kasuka servades on kitsas tumepruuni karvaga lambanahast puhuriba, samast nahast on ka kasukal poolenisti mahapööratud püstkrae. Kasuka seljaosas on vööjoonele õmmeldud lai värviline, enamjaolt lillemustriline poepael, mille äärte all on veel teist värvi riidest riba. Paljudele kasukatele on seljaosas voltide ehk händade kohale peale õmmeldud roheliste ja tumepunaste villasest lõngast palmitsetud kaunistus – kaaruspael.

063471_ERM_A_563_1652 copyERM A 563:1652 Meremäe naistekasukas

Lääne-Eesti saartel on kasukaid kaunistatud samuti nii värvilise tekstiili kui nahaga.

Vormsi naistekasuka liignahad ehk kaunistusrihmad olid tumepruunid ja nendega on kaetud nii kasuka servad kui ka detailide ühendusõmblused. Kasuka kinnisel olid vasknööbid, vastashõlmal valgetest naharibadest keerutatud aasad. Kinnise lõpust kasvasid välja võrelid, mis olid palju tagasihoidlikumad kui mandri kasukatel. Seljaosas olid õmblused vööjoonel kaetud horisontaalsete kumerate servadega nahkrihmadega.

061621_ERM_A_509_5480 copyERM A 509:5480 Vormsi naistekasukas

Sarnaselt on kaunistatud ka Kihnu kasukaid. Kasukate seljaosa vööjoonel olev ristine rihm oli suurem, selle all paikneva rihma otsad ulatusid pikalt üle vööjoone, sellest ka nimetus – ristega kassukad. Kihnust on teada, et kui kasutati metallnööpe, siis meestekasukatel olid need ankrukujutisega, naistel kotkavapiga.

064003_ERM_A_646_2 copyERM A 646:2 Ruhnu (kasuka kandja ja valmistaja teadmata, kasukas tõenäoliselt Kihnust toodud)

Saaremaal õmmeldi kasukate valgete rihmade vahele kaunistuseks punasest kalevist ribad või punased lõngad. Mustjala naistekasukate hõlmadel oli rinna ees vööni ulatuv lai punane kalevist riba ehk kaluk kaetud veidi kitsama valgest nahast väljalõigetega nahkribaga. Väljalõigete peale olid tikitud punase villase lõngaga ristid. Jämaja naiste piht- ehk abukasukad olid samuti rinna kohal punasest kalevist kaunistuslappidega, mis olid servaosas kaetud kitsa valge nahkrihmaga.

061134_ERM_12216 copyERM 12216 Mustjala naistekasukas

063340_ERM_12513 copyERM 12513 Jämaja naistekasukas

Muhu naised kandsid kirkavärviliste kaunistustega kurrutatud kasukaid. Kasukate servad kanditi läikivast mustast või punasest nahast rihmadega. Mustadel rihmadel olid masintikandiga mustrid ja käärilõiked, selle all veel punast või oranži värvi riidest riba, mis väljalõigetest läbi paistis. Välimise rihma kõrval oli musta või roosat värvi siksak ehk vingus, vingipael või pobid (roosa mumpsuline poepael). Kasuka pealmise hõlma rinnaesine oli samuti kaunistusrihmadega kaetud, moodustades rinnale purslapi. Mõnedel kasukatel olid purslapi peale kaunistuseks õmmeldud ka erivärvilised nööbid.

064172_ERM_A_603_54 copyERM A 603:54 Muhu naistekasukas

314492_ERM_Fk_735_2 copyERM FK735:2 Muhu naine kasukaga, istub

Meestekasukad olid naiste omadest palju tagasihoidlikumalt kaunistatud. Peamiseks ilustuseks olid umbes kahe sõrme laiused tumedad liignaharibad, neid on olnud nii villaga kui ilma. Nahkrihmad olid enamjaolt kasuka servades, sageli ka tugevdusrihmana pungade (kasukanahast tehtud nööbid) all ja taskukantidel. Meestekasukaid on pea alati vöötatud. Kasukate peal on kantud rihmu, paelu, lonte, vöösid ja pussakaid. (Mihkli, ERM KV 237: 81–82) Eriti kirevad oli pühapäeva- või peokasuka vööd.

064216_ERM_A_599_145 copyERM A599:145 Meremäe meestekasukas

025565_ERM_Fk_375_92 copyERM FK375:92 Meestekasukas 1870

Lisa kommentaar