Kadri Vissel, koguhoidja

Fotod Nele Tammeaid

“Esmaspäeval sündinu on ilus kui ime, teisipäeval lustiline. Kolmapäeva lapsel on pisarad silmas, neljapäevalaps saab reisida ilmas. Reedel sündinu on söögi poolest õnnelik, laupäevane töökas, kuid murelik. Pühapäevalapsele pidi aga kogu elu naeratama tarkus, ilu.“ (Viru-Nigula)

ERM 11356 Püha, valmistatud u 1883. a.

Laste, eriti imikute rõivastuse kohta  käivat kirjalikku ja ainelist materjali on arhiivides-muuseumides maailmasõdade-eelsest ajast säilinud võrdlemisi vähe. Õnneks näeb nii mõndagi vanadelt fotodelt ning näiteks titemütse või titetanusid leidub ka Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Tekstiline info on pärit 1940ndate korrespondentide vastustest (KV), mis kommenteerivad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse lasteriietust (KV 54, 72, 631, 632, 663).

ERM Fk 170:22 Kaksikud Klaara ja Linda 1910. a. Fotograaf G. Münther.  

ERM Fk 350:220 Setumaa, Obinitsa. Ema lapsega 1922. a.

“Last oodates valmistas tulevane ema erinevas suuruses särke, jakke ja mähkmelinasid. Samast materjalist kui särgikesed tehti ka mütsid ehk titetanud. Palja peaga last ei peetud. Tehti käsitsiõmblustega, kuna masinõmblust peeti liiga valjuks.” (Viru-Nigula)

“Mütsid tehti uhked, kroogetega. Peas oli lapsel ikka alati müts, ühtegi ei olnud palja peaga. Vahest oli ka kaks mütsi peas, kui tuba oli vilum.” (Kaarma)

ERM A 509:4428 Jämaja, aastast 1875.

ERM A 751:106 Vigala.

“Erinevused olid titemütside lõigetes ja värvis. Poiste mütsid olid lõikelt 7 siilulised aga tüdrukute mütsid harilikud. Poiste mütsid olid rohkem tumedamavärvilised, tüdrukutel heledamad. Mütsid olid rikkalikult kaunistatud pitsi, litrite, piiprellide, kudruste ja võrguga, eriti „titekirikusse“ minemise jaoks. „Titekirikus“ käidi 40 päeva pärast peale sündimist.” (Muhu)

„Lastemütsid tehti tüdrukul ja poisil ühte muudi, tutud ollid pea lael. Sial värvi ei vaadatud. Eks tütarlapsel ollid ikki heledamad riided kui poeglapsel.“ (Kolga-Jaani)

ERM A 395:119 Vigala, aastast 1908.

ERM A 566:470 Vigala.

“Kui kahtlustati mõnda inimest, kellel olevat kuri silm, siis temale last ei näidatud.” (Järva-Madise)

“Oli halbu inimesi, kellele last näidata ei tahetud. Siis hoiti „kurja silma“ eest lihtsalt kõrvale ja kui see võimalik ei olnud, öeldi: „Nõid, nõid, tont, tont, hundi-tuline, kate-karune, jäta laits rahule!“ Ikka nii öeldi, et see „kuri silm“ ei kuulnud ja tehti ristki peale lapsele.” (Laiuse)

“Kurja silma vastu õmmeldi lastele riiete alla (särgi, kleidi, kördi) siseküljele tükike „juudasitta“ (Asa foetida).” (Saarde)

„Kardpaelaga võinud lapse mütsi kaunistada, see kaitsenud halva silma eest.“ (Halliste)

“Kiidusõnu lapse kohta ei soovitud kuulda. Arvati, et kiitja ise just vastupidi mõtleb. Öeldi kindlasti, ent siis sõnuti vastu: „Sitta suhu, paska palesse ja soola silma.“ (Nissi)

ERM A 509:4433 Risti, aastast 1820.

ERM A 686:9 Halliste, aastast 1910.

ERM A 509:4332 Jämaja, aastast 1900.