Anna Vares alias Peeter Ronk, reamees ja Vabadusristi kavaler

Külli Lupkin, projektijuht

Fotod Anna Varese perekonnaarhiivist

Läheneva Eesti Vabariigi aastapäeva puhul on mõnus meenutada eestlasi, kes on meile oma elusaatusega muljet avaldanud. Inimesed, kes on teinud midagi tavatut, ootamatut, julget, panevad meid ikka veidi ebamugavust tundma ja mõtlema, kas mina oleksin nii teinud; kas ma oleksin selleks valmis olnud, julgenud seda teha! Me kujutame ette, et sellised inimesed ongi ebatavalised. Ja nii see kindlasti ongi.

Anna Vares

Anna Vares läks 18 aastasena vabatahtlikult Vabadussõtta – see polnud tollal kaugeltki tavaline samm ühe naise kohta. Ta teenis pool aastat 1. ratsapolgu sidekomandos käskjalana ja jõudis osa võtta lahingutest Narva rindel, Munamäe ja Marienburgi ümbruses ning Lätimaal. Anna sõdis Peeter Ronga nime all, sest ei soovinud, et temasse suhtutaks kui naisterahvasse.

Anna Vares

Anna Vares alias Peeter Ronk on üks kahest eesti naisest, keda tunnustati Vabadusristi aumärgiga, teine on Salme Bergman. Talle anti 1920. aastal Vabadusristi II liigi 3. järk, sest ta paistis silma  „vahvusega, mis ülesnäidatud lahingus 20.03. 1919 Munamäe juures“.

Anna Vares, 1923

Rahu ja külluse ajastul mõnusalt diivanil lebades ja tee kõrvale mõtteid veeretades tundub see kõik seikluslik ja romantilinegi. Tegelikkus oli ilmselt hoopis midagi muud – külm, nälg, kurnatus, magamatus…

Pärast sõda Anna abiellus ja sai perekonnanimeks Kukk (saatuse iroonia: Vares – Ronk – Kukk). Ta sai viis last ning Nõukogude võim andis talle 1946. aastal emamedali. Kuid see ei päästnud teda 1949. aastal Siberisse küüditamisest. Eestisse tagasi tulles asus ta elama Viljandimaale, kus elas kõrge eani, surres 1987. aastal 86aastasena.

Kaks vanemat last: Magda ja Ilmar

Kolm vanemat last: Magda, Ilmar ja Vaike

Anna oma nelja lapse ja ema Liisiga Viljandimaal oma talus 1946. või 1947. aastal

Oma talus Viljandimaal 1946 või 1947. aastal

80 aasta juubelil koos lastega

80 aasta juubelis koos lapselastega

Tema elust ja saatusest on viimasel ajal pikemalt kirjutatud meedias ja ka raamatus.[1] Aasta alguses külastas aga ERMi Anna lapselaps Toomas Leppik, kes leidis Eesti teenetemärke tutvustavas saalis ülevaate oma vanaema saavutuste kohta. Ta võttis muuseumiga ühendust ja pakkus ERMile eksponeerimiseks Annale kuulunud Vabadusristi. Tänu sellele perele on see nüüd eksponeeritud ERMi saalis „Rahvas ja riik“.

Head vabariigi aastapäeva!

Foto Anu Ansu

Foto Anu Ansu

Foto Anu Ansu

[1] http://naine24.postimees.ee/4014297/vabadussoja-amatsoon-anna-vares-kukk-naine-kes-voitles-mehena-vabaduse-eest;  Anneli Aasmäe „Kolme linnunimega sõjakangelanna“ Elukiri, 2016; http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380411.2.21; Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss „Eesti Vabaduseristi kavalerid“, 2016.

Leave a Reply