Plastikud kehahooldusvahendites (peaosas Polüetüleen)

Karoliine Korol, konservaator

Olen plastmassidest vaimustuses olnud juba viimased viis aastat. Näen neid põhimõtteliselt kõikjal. Ühel päeval jäin aga pikemalt mõtlema, miks on polüetüleen minu kehakoorija koostisosade nimekirja ära eksinud. Polüetüleen on tuntud kui plastik, millest valmistatakse kilet, samuti toodetakse sellest näiteks kelkusid ja kemikaalide pudeleid. Tärkav uudishimu pani mind läbi lugema ka teiste kapis leiduvate kosmeetikatoodete koostisosade nimekirjad.

Võtame näiteks ühe kehakoorija (väikeses trükis nagu kombeks):

Aqua, Polyethylene, Sodium Laureth Sulfate, Glycerin, TEA-Lauryl Sulfate, Cocamide MEA, Propylene Glycol, Parfum, Acrylates/C10-30 Alkyl Acrylate Crosspolymer, Benzophenone-4, Benzyl Benzoate, CI 14700 / Red 4, CI 16255 / Acid Red 18, Aluminum Lake, CI 19140 / Yellow 5, Citral, Citronellol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl 3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Limonene, Linalool, Phenoxyethanol, Polyquaternium-7, Pyrus Malus / Apple Fruit Water, Sodium Benzoate, Sucrose, Synthetic Wax, Tetrasodium EDTA, Triethanolamine.

garnier

Ühes kehakoorija tuubis võib olla üle 330 000 plastikust mikrograanuli. Foto: internet

Küllalt arusaamatu ja tülgastav lugemine, kas pole? Selleks et neid põnevaid nimetusi paremini mõista, esitan selle nimekirja tabeli kujul maakeeli:

Koostisosa inglise keeles Mida see tähendab?
Aqua Vesi
Polyethylene Plastik, antud juhul koorivad mikrograanulid
Sodium Laureth Sulfate

TEA-Lauryl Sulfate

Propylene Glycol

Pindaktiivsed ained, mis aitavad kaasa toote vahutamisele ja rasu eemaldamisele nahalt
Glycerin Glütseriin, mis niisutab nahka
Cocamide MEA Vahtu tekitav aine, paksendaja
Parfum Lõhnaaine, mis võib koosneda mitmetest keemilistest ühenditest, k.a ftalaatidest
Acrylates/C10-30 Alkyl Acrylate Crosspolymer Plastik on stabilisaator, viskoossuse tõstja, kilekihti moodustav (suures koguses ärritab nahka ja kopse)
Benzophenone-4 UV-stabilisaator, päikesekaitse (suures koguses ärritab nahka)
Benzyl Benzoate Lõhnaaine, säilitusaine, lahusti
CI 14700 / Red 4

CI 16255 / Acid Red 18

Aluminum Lake

CI 19140 / Yellow 5

Värvained
Citral

Citronellol

Geraniol

Hexyl Cinnamal

Hydroxyisohexyl 3-Cyclohexene   carboxaldehyde

Limonene

Linalool

Pyrus Malus / Apple Fruit Water

Lõhnaained
Phenoxyethanol

Sodium Benzoate

Tetrasodium EDTA

Säilitusained
Polyquaternium-7 Antistaatik
Sucrose Söögisuhkur, niiskuse säilitaja
Synthetic Wax Paksendaja, hoiab näiteks huulepulka koos
Triethanolamine Emulsifikaator

Saime teada, et ühe kehakoorimisseansi vältel hõõrume oma nahale kolme pindaktiivset ainet, kaheksat lõhnaainet, nelja värvainet, säilitusaineid, õlisid ja kõigele lisaks kaht tüüpi plastikut! Kõik need värvi-, lõhna- ja säilitusained on omaette suur teema, mille üle arutlemine tuleb jätta teiseks korraks. Senikaua saab paljude kosmeetikatoodete koostisosadega tutvuda järgmistel veebilehtedel:

http://www.looduskosmeetika.ee/pages/Toodete-koostisosad.html#O (eesti keeles)

tumblr_nicgxtyar71re5o97o1_500

Sünteetilisi polümeere sisaldab lõviosa kosmeetika- ja kehahooldustoodetest. Foto: internet

http://www.cosmeticsinfo.org/

https://www.truthinaging.com/

Sünteetilisi plastikuid on kehahooldustoodete koostisesse lisatud alates 20. sajandi teisest poolest.  Näiteks 1959. aastal võeti USAs vastu patent polüetüleeni kasutamiseks aromaatse vannipuudri, beebipuudri ja põsepuna koostises. Üldiselt on ülemaailmsele kosmeetikatööstusele antud suhteliselt autonoomne otsustusõigus, mida konkreetselt ja kui palju oma toodetesse lisada. Ühtlasi on lubatud mõningased retsepti- ja firmasaladused (näiteks ei ole kohustust täpsemalt selgitada, missugused kemikaalid peituvad sõna FRAGRENCE taga). Regulatsioonidele alluvad ravimtoimelised tooted. Euroopa Liidu kosmeetikatoodete direktiiv (The EU Cosmetics Directive) reguleerib toodete koostist kõige karmikäelisemalt. Seega oleme meie siin tunduvalt ohutumate kehahooldustoodetega ümbritsetud kui näiteks Aasia maade elanikud või ameeriklased. Poodidest võib muidugi leida ELi-välist importkosmeetikat, mistõttu tuleks nende ohutuse suhtes pisut skeptiline olla.

71p

Max Factori jumestuskreem sisaldab polüetüleeni

Siit tabelist leiate igapäevaelus äratuntavamad polümeerid, mida ilutoodetes kasutatakse:

Polümeer Kasutus igapäevaelus Ülesanne kosmeetikatootes
Polüamiid-6 (PA-6)

Polyamide-6

Hambaharja harjased, kitarrikeeled, kangakiud Täiteaine, viskoossuse stabilisaator
Polüamiid-12 (PA-12)

Polyamide-12

Toidupakkekile, venivast kangast spordiriided Täiteaine, viskoossuse stabilisaator, nahka matistav, kortse täitev
Polübutüleentereftalaat (PBT)

Polybutylene terephtalate

Dušiotsikud, hambaharja harjased, venivast kangast spordiriided, ujumisriided Kilekihi moodustaja, viskoossuse stabilisaator
Polüetüleentereftalaat

Polyethylene terephthalate (PTFE)

Karboniseeritud jookide pudelid, kangakiud (nt fliis) Adhesiiv, kilekihi moodustaja, fiksatiiv, viskoosuse stabilisaator, esteetiline koostisosa (litrid, sädelused)
Polümetüülmetakrülaat

Poly(methylmetacrylate) (PMMA)

Teisisõnu pleksiklaas, prilliklaasid, aknad jm Aktiivsete koostisosade sorbent
Polüetüleen

Polyetylene (PE)

Kile, kemikaalide pudelid, mänguasjad, kelgud, suured prügikastid Abrasiiv, kilekihi moodustaja, viskoossuse stabilisaator, siduv aine puudrites ja jumestuskreemides
Polüpropüleen

Polypropylene (PP)

Köied, karbid, mööbel, kiud, mänguasjad, kausid Täiteaine, viskoossuse tõstja
Polüstüreen

Polystyrene (PS)

Läbipaistvad pakendid, vahtplast (penoplast), ühekordselt kasutatavad söögiriistad, mänguasjad Kilekihti moodustav
Polütetrafluoroetüleen (Teflon)

Polytetrafluoroethylene (PETE)

Praepannide kõrbemisvastased kihid Täiteaine, libeduse modifitseerija, siduv aine, nahka niisutav
Polüuretaan

Polyurethane (PU)

Vahtplast (poroloon), mööbel, rattad ja hammasrattad Kilekihti moodustav (näomaskid, päikesekreemid, ripsmetušid)
Akrülaat kopolümeer

Acrylates copolymer

Siduv aine, fiksatiiv, kilekihti moodustav

Polüetüleen kosmeetika- ja kehahooldustoodetes

Ja nüüd kosmeetika- ja kehahooldustoodetes kasutatavate plastikute peaosatäitja polüetüleeni juurde! Tegemist on enim toodetud plastikuga maailmas, mille peamine väljund on pakketööstus igasuguste kilede, vahulehtede ja anumatena. Paljudele üllatusena kasutatakse seda ka ilutoodetes.

microbeads

Polüetüleeni graanulid näokoorijas. Foto: internet

Ripsmetušid, silma- ja kulmupliiatsid, lauvärvid, põsepunad, puudrid ja jumestuskreemid,  huulepulgad, näo-ja kehakreemid ning koorijad – need kõik võivad sisaldada polüetüleeni. Mis ülesannet plastik neis täidab? Seda, mida vaja! Polüetüleen võib olla abrasiiv, adhesiiv, sideaine, täiteaine, emulsiooni stabilisaator, kile moodustaja või viskoossuse tõstja. Silmale kõige märgatavamana kasutatakse seda koorivates kreemides, kus pisikesed polüetüleenigraanulid täidavad abrasiivi ülesannet. Pehme poleerijana on polüetüleen leidnud endale kindla koha ka hambapastades.

Eristatakse kolme graanulisuurust: mesograanulid (5–50 mm), mikrograanulid (0,001–10 mm) ja nanograanulid (>0,001 mm). Kehahooldustoodetesse, kosmeetikasse ja hambapastadesse lisatavad graanulid jäävad mikro- ja nanograanulite suurusjärku. Tihtilugu me isegi ei näe neid.

Probleemid ja ohud

2004. aastal Science’is avaldatud Richard Thompsoni, Plymouthi Ülikooli professori uurimustöö tõi konkreetselt esile reostuse, mille mikroosakesteks lagunevad plastikud ja mikrograanulid on maailma looduses põhjustanud. Kosmeetikatööstus ei ole muidugi ainuke valdkond, kus mikrograanuleid kasutatakse. Väga ulatusliku väljundi on need leidnud liivapritsis, laevapõrandate karestusmaterjalina, aga ka näiteks rotatsioonvormimise alusmaterjalina.

Keskendudes kehahooldusele võib igapäevast hambapesu, kehakoorimist ja näohooldust vaadelda kui loodusreostust. Dušitrapist allavoolatuna seilavad plastikuosakesed kanalisatsioonisüsteemidesse. Reoveetöötlusjaamad ei ole aga nende filtreerimiseks disainitud. Imepisikesed graanulid satuvad nõndaviisi pinnasesse ja  lõpuks meredesse-ookeanidesse.

d81dde7813bd99a2f6a5498a2ec932ec_l

Pildil on välja toodud erinevates kehakoorijates sisalduvate mikrograanulite kogused. Foto: internet

Suupärased graanulid saavad veekogudes toiduks väikestele asukatele, kes on omakorda toiduks suurematele organismidele, kes jõuavad inimese toidulauale. Mikrograanulid satuvad veealuste elukate kehasse ka lõpuste ja filtertoitumise kaudu. Seega leiab graanuleid zooplanktonite, nuivähkide, rannakarpide, rand-liivatõlvide, kammloomade, krabide, kalade, krevettide ja isegi merelindude seest (ühe uuringu kohaselt lausa 95% Põhjamere jää-tormilindude seest).

pike_ingested_beads_foto_oona_m_lonnstedt

 Mikrograanuleid söönud haugi maim. Foto: Oona M. Lönnstedt

Plastikust mikrograanulitest toitumine toob endaga kaasa mitmeid muresid. Esiteks ei sisalda need väärtuslikke toitaineid, täites küll sööja kõhu, kuid jättes organismi nälga. Teiseks ei ole need seeditavad, põhjustades seedetraktis probleeme. Graanulid võivad lõpustesse kinni jääda ning takistada filtertoiduliste filtersüsteeme. Kolmandaks probleemiks on see, et mikroplastik seob endaga teatud kemikaale, saasteaineid, baktereid ja parasiite nii reoveest, pinnasest kui ka mereveest. Kemikaalid muudavad neist toitunute käitumist ja kahjustavad tervislikku seisundit. Näiteks põhjustab mikrograanulidieet isutust, kasvupuudulikkust, geenimuundusi, füüsilise aktiivsuse ja tajude kehvenemist. Viimaseid kaht sümptomit täheldati Uppsala Ülikoolis tehtud uuringus, kus mikrograanuleid söönud ahvena maimud ei tajunud enam röövkalade ja -loomade lõhna ega vaevunud nende eest põgenema. Muret tekitas ka see, et kui maimudele anti valida zooplanktonite ja graanulite vahel, eelistasid katsealused plastikut.

Tiny microbeads in personal care products, which pose dangers to humans and aquatic life, are washing into public waterways. A bill in the Wisconsin Legislature would ban them. --- credit: Alliance for the Great Lakes

 Erineva suurusega polüetüleen-mikrograanulid. Foto: internet

On teada, et mikroplastikud võivad põhjustada kopsu ja seedesüsteemide häireid. Hambapastades sisalduvad graanulid võivad igemete vahele kinni jääda ning põletikku tekitada. Kehahooldustoodete kasutamise käigus kehale sattuvad imepisikesed nanoplastikuosakesed suudavad aga tungida läbi naha ja lausa läbida rakumembraani, tuues endaga kaasa rakukahjustusi, põletikke ning raku energiatootlikkuse puudulikkust.

 Mida teha?

Kurb tõsiasi on see, et tehtut ei ole võimalik enam tagasi pöörata – maailma ookeane ja teisi veekogusid ei ole võimalik mikrograanulitest täielikult puhastada. Tegemist oleks hullumeelselt kalli ja aeganõudva ettevõtmisega, mis filtreeriks lisaks graanulitele veest välja ka mikroorganismid. Tuleb oodata, millal vees vabalt liikuvad mikroplastikud lõpuks loomulikul teel päikese, tuule, niiskuse ja keemiliste ühendite abil lagunevad. Aega võtab see aga mitu inimpõlve.
Isegi kui me lõpetaksime täielikult mikrograanulite kasutamise, olgu siis kosmeetikas, pakketööstuses, vormimises, liivapritsis või mõnes muus ettevõtmises, ei peatuks kohe mikroplastikute reostuse kasv. Nimelt pudeneb maailmavetes ulpivast suuremate mõõtmetega plastikprügist pidevalt mikroosakesi juurde. Siiski tasub meie ponnistus ära. Võtame näiteks hambapasta tarvitamise Euroopas. Kui arvestada, et iga elanik (2015. aasta seisuga 743,1 mln) kasutab päevas keskmiselt 2 g hambapastat ja oletuslikult 5% pastadest sisaldab polüetüleenist mikrograanuleid, siis sülitavad eurooplased igapäevase hambapesu käigus kraanikaussi kokku 74,31 tonni miljardeid pisikesi plastikgraanuleid sisaldavat pastat. Tegemist on muidugi oletusliku arvutusega, kuid mingisuguse aimduse annab see sellegipoolest. Kui siia juurde lisada keha- ja näokoorijad, küürimisvahendid jt kosmeetika- ning kodukeemiatooted, siis võib aimata, kuivõrd suur kogus mikrograanuleid nende kasutamise järel loodusesse satub.

toothpaste-microbeads

Hambapastale lisatud mikroplastikud võivad takerduda igemete vahele ja põhjustada põletikku. Foto: internet

Mikrograanulite probleemi on tunnistanud mitmed riigid ja paljud ettevõtted. Otsuse lõpetada plastikgraanulite kasutamine kosmeetikatoodetes on tänaseks vastu võtnud vähemalt 86 ettevõtet ja jaeketti. Nende hulgast on meile tuttavamad nimed Colgate-Palmolive, L’Oréal, Johnson & Johnson, Adidas, Avon, The Body Shop ja Oral-B. Riikidest võib näiteks tuua Hollandi, Taani, Suurbritannia ja Kanada, kus püütakse läbi suruda ja propageerida mikrograanulite kasutamise keeldu.

Mida meie kui üksiküritajad saame teha? Valida plastikgraanulitevabad kehahooldus- ja kosmeetikatooted. Tasub lugeda toote koostisosade nimekirja. Kui silmad peatuvad sõnal Polyethylene (mõnikord on kasutatud ka polüpropüleeni), võiks toote tagasi riiulile asetada. Kasuliku abimehena saab välja tuua mobiilirakenduse „Beat the Microbead App“, mis töötati välja 2012. aastal Hollandis ning mis annab toote triipkoodi järgi kasutajale teada, kas selles on kasutatud plastikgraanuleid või ei ole. Eestis kahjuks see rakendus veel ei toimi, küll aga paljudes teistes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis.

Kokkuvõtteks

Sünteetilistele polümeeridele saab anda täpselt soovikohased omadused, tänu millele on plastikud kehahooldus- ja kosmeetikatoodete tööstuses oma koha vankumatult kindlustanud. Küsimus seisab selles, mil viisil ja missuguseid plastikuid toodetesse lisatakse. Usun, et sünteetiliste mikrograanulite kasutamise aeg jõuab peagi lõpusirgele. Kindlasti leitakse aja jooksul veel mõjuvaid põhjusi, miks üks või teine plastik ikkagi kehahooldustoodetesse ei sobi. Samal ajal aga otsitakse neile asendused ja kust siis mujalt kui mitte polümeeride seast. Meie kui tarbijate ülesanne on olla kursis, mida me oma kehale määrime. Mida tähendavad ikkagi need hääldamatud nimetused toote koostisosade nimekirjas? Mida tuleks vältida ja missuguseid polümeere on turvaline oma nahale kanda? Kuigi ka minul tekib tihtilugu kiusatus kehahooldustoodete ostmisel valida soodushinnaga tooteid, tuleks lähtuda sellest, mis on meie tervisele ja ümbritsevale elusloodusele parim.

vintage-phone-costume-johnnycupcakes

See, kui palju plastikut oma peas ja näol kanda, on teadliku tarbija enda otsus. Foto: internet

Allikad: soovituslik lugemine ja kasulikud veebilehed

Adam Vaughan. Microplastic deposits found deep in world’s oceans and seas.  https://www.theguardian.com/environment/2014/dec/17/microplastic-deposits-found-deep-in-worlds-oceans-and-seas.

Balti riikide infokampaania: Mõtle, mida tarbid. http://www.thinkbefore.eu/kosmeetika.

BBC news. ‘Microplastics in cosmetics damaging marine life’. http://www.bbc.com/news/uk-wales-31880720.

Chelsea M. Rochman,  Akbar Tahir, Susan L. Williams, Dolores V. Baxa, Rosalyn Lam, Jeffrey T. Miller, Foo-Ching Teh, Shinta Werorilangi, Swee J. Teh. Anthropogenic debris in seafood: Plastic debris and fibers from textiles in fish and bivalves sold for human consumption. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4585829/.

David K. A. Barnes, Francois Galgani, Richard C. Thompson, Morton Barlaz. Accumulation and fragmentation of plastic debris in global environments. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2873009/.

Elisabeth Forester. How does stearic acid work in skin cleansers? http://health.howstuffworks.com/skin-care/cleansing/products/stearic-acid-in-skin-cleansers.htm.

Emma L. Teuten, Jovita M. Saquing, Detlef R. U. Knappe, Morton A. Barlaz, Susanne Jonsson, Annika Björn, Steven J. Rowland, Richard C. Thompson, Tamara S. Galloway, Rei Yamashita, Daisuke Ochi, Yutaka Watanuki, Charles Moore, Pham Hung Viet, Touch Seang Tana, Maricar Prudente, Ruchaya Boonyatumanond, Mohamad P. Zakaria, Kongsap Akkhavong, Yuko Ogata, Hisashi Hirai, Satoru Iwasa, Kaoruko Mizukawa, Yuki Hagino, Ayako Imamura, Mahua Saha, and Hideshige Takada. Transport and release of chemicals from plastics to the environment and to wildlife. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2873017/.

Erica Roth. The Effects of Glycerin on Skin. http://www.livestrong.com/article/78934-effects-glycerin-skin.

H.A. Leslie. Review of Microplastics in Cosmetics Scientific background on a potential source of plastic particulate marine litter to support decision-making . http://www.ivm.vu.nl/en/Images/Plastic_ingredients_in_Cosmetics_07-2014_FINAL_tcm234-409859.pdf.

Imogen E. Napper, Adil Bakir, Steven J. Rowland, Richard C. Thompson. Characterisation, quantity and sorptive properties of microplastics extracted from cosmetics. http://beatthemicrobead.org/images/In%20Press%20Corrected%20Proof%20%20Characterisation%20quantity%20and%20sorptive%20properties%20of%20microplastics%20extracted%20from%20cosmetics.pdf.

Inger Lise Nerland, Claudia Halsband, Ian Allan, Kevin V Thomas.  Microplastics in marine environments: Occurrence, distribution and effects. http://www.miljodirektoratet.no/Documents/publikasjoner/M319/M319.pdf.

Kehahooldus- ja kosmeetikatoodete koostisosi tutvustav veebileht (The honest truth about beauty & personal care products): https://www.truthinaging.com.

Kehahooldus- ja kosmeetikatoodete koostisosi tutvustav veebileht (The science and safety behind your favorite products): http://www.cosmeticsinfo.org.

Kehahooldusele keskendunud blogi: http://www.dr-jetskeultee.com/jetskeultee-en.

Kosmeetikatoodete koostisosad: http://www.looduskosmeetika.ee/pages/Toodete-koostisosad.html.

Lena Bratschi, Tom Rann. Toxic Tuesday Ingredient Focus: Mineral Oil (aka PARAFFINUM LIQUIDUM). http://thechalkboardmag.com/toxic-tuesday-ingredient-focus-mineral-oil-aka-paraffinum-liquidum.

Linda Koffmar. Microplastic particles threaten fish larvae. http://www.uu.se/en/media/news/article/?id=6752&area=2,5,10,15,16,19,34&typ=artikel&lang=en.

Manipadma Jena. Marine Litter: Plunging Deep, Spreading Wide. http://www.ipsnews.net/2014/10/marine-litter-plunging-deep-spreading-wide.

Marcus Eriksen, Laurent C. M. Lebreton, Henry S. Carson, Martin Thiel, Charles J. Moore,8 Jose C. Borerro, Francois Galgani, Peter G. Ryan, Julia Reisser. Plastic Pollution in the World’s Oceans: More than 5 Trillion Plastic Pieces Weighing over 250,000 Tons Afloat at Sea. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4262196.

Nahahooldus. http://balscand.ee/kasulik-teada/nahahooldus/.

Perry Romanovski. What’s so terrible about propylene glycol? http://thebeautybrains.com/2014/10/whats-so-terrible-about-propylene-glycol.

Rahvusvaheline mikrograanulite kasutamise vastane kampaania  http://beatthemicrobead.org/en.

Leave a Reply