Hoidlariiulilt eksponaadiks ehk loosung läheb näitusele

 

Liisi Jääts, teadur-kuraator

ERMi tekstiilikogu hoidlas keeratakse pikk punane, pisut pleekinud kangariba siidpaberist välja. Aastakümneid kestnud vaikne ooteaeg on läbi. Loosungist numbrimärgiga D 30:134 on saanud VIP, ta on valitud näituse eksponaadiks. Siitpeale võtab tema elu hoopis uued tuurid.

nt0388

Loosung pakituna tekstiilihoidlas. Foto: Nele Tammeaid

Mõni sõna kangelase varasemast elukäigust ja iseloomust. Tegu on üle kahe ja poole meetri laia ja enam kui meetri kõrguse punasest kangast õmmeldud loosungiga, millele on valge värviga eesti ja vene keeles maalitud sõnum „Maha Balti parunid. Maa töörahwale“. Tõenäoliselt oli loosungi senine tähetund 1905. aasta revolutsiooni tormilistes sündmustes. Me ei tea täpselt, kes loosungi valmistas või millisel 1905. aasta paljudest poliitilistest aktsioonidest seda tarvis läks. Näha on, et see on oskuslikult valmistatud ning sõnum on ajastu vaimule vastavalt otsustav ja sõjakas. Loosung leiti Tartu Bürgermusse seltsimajast ja anti 1918. aastal Eesti Rahva Muuseumi kogudesse.

Kui ERMi tulevase hoone jaoks hakati püsinäitust ette valmistama, asusid 1905. aasta revolutsiooni teemat välja töötama teadur-kuraatorid Liisi Jääts ja Anu Järs. Me uurisime ajalookirjandust ja mälestusi, käisime arhiivides ja erinevate muuseumide esemekogudes. Eeltöö põhjal valisime näitusevitriini jaoks esemed ja koostasime 1905. aasta teemat käsitlevad tekstid.

ERMi kogudest  valisime 1905. aasta revolutsiooni esindama just selle loosungi. Pärast seda otsust võttis loosungi elu, nagu öeldud, hoopis teise tempo. Seda hakati sageli vaatamas käima, kinni ja lahti rullima, mõtlikult kangast sõrmede vahel hõõruma, pildistama ja mõõtma.

1905. aasta revolutsiooni teema ERMi uuel püsinäitusel hõlmab enamat kui ainult loosung. Sinna tuleb vitriin ajastukohaste esemetega ja kolm ekraani lavastatud lühifilmidega. Filmid põhinevad revolutsioonisündmustes osalenud inimeste mälestustel ning esitavad erinevaid vaatepunkte toimunule. Filmide režissöör on Marko Raat ja tootja Allfilm.

Üks kolmest filmist tugineb töölisliikumise aktivisti, Marta Lepa mälestustele ja esitab töölisliikumise nägemust revolutsioonisündmustest. Nendel filmivõtetel osales ka meie VIP – loosungina, mida Marta demonstratsioonil käes hoiab.

ML still 03062013

Ursula Ratasepp Marta Lepa rollis ja 1905. a sündmustes osalenud originaalloosung ERMi kogust. Foto: Meelis Veeremets.

Kui püsinäituse vitriini minevad esemed olid valitud, koostas 3+1 arhitektid vitriini 3D mudeli, et esemete ja etikettide paigutus ning vajalikud abivahendid (nt kinnitused) detailselt läbi mõelda.

2013-06-04

Sellise 3D mudeli järgi on näituse ülespanemise ajal lihtsam igasse vitriini kuuluvad esemed paika seada. Autor: 3+1 arhitektid.

 

Loosung ise viidi samal ajal ERMi tekstiililaborisse.

Liina Raus, konservaator:

1905. aasta revolutsioonisündmustest läbi käinud loosung toodi fondist konserveerimislaborisse, et see eksponeerimiseks ette valmistada. Tutvusime MuISi andmebaasis kirjelduse ja fotoga. Loosung on valmistatud hõredast puuvillasest riidest ning tähed on maalitud valge, tõenäoliselt lubivärviga. Enne lipu nägemist kartsime, et värv võib olla pragunenud ning kanga küljest kergesti lahti tulla ja vajab kinnitamist. Lahtirullimisel selgus õnneks, et seda muret ei ole. Nii loosung kui ka sellele maalitud kiri on määrdunud (pori, tolm, roosteplekid). Loosung on olnud naeltega kahe puust varda vahele kinnitatud ja seetõttu on äärtes naelaaugud, rebendid ning nende ümber roostekahjustused. Ühesõnaga –  seisukord on üsna halb. Filmi jaoks olid loosungi otstesse traageldatud kanalid varraste jaoks. Need võeti konserveerimise käigus lahti, et taastada algupärane välimus.

Konserveerimisel tuleb võtta vastu otsused, kuidas esemega ümber käia. Kõik protsessid peavad soovitatavalt olema pööratavad, samuti tuleb arvestada eseme ajaloolist konteksti.

Loosung on määrdunud ja mustus kahjustab tekstiili, samas võib eset kahjustada ka pesemine. Sageli tuleb valida kahest halvast variandist sobivam. Revolutsioonist läbi käinud eseme puhul sobib määrdunud olek konteksti. Ka pole kindel, kuidas lipule maalitud tähed pesule vastu peavad. Riie on habras ja hõre ning pesemisel augud suureneksid. Seetõttu otsustati loosungile teha vaid kuivpuhastus: suurem mustus (pinnasetükid) eemaldati tähtede küljest õrnalt spaatliga, tähti puhastati söekummiga rullides ning lahtine mustus eemaldati läbi kaitsva võrgu tolmuimejaga puhastades.

nt0014 copy

Loosungil on auke ja rebendeid, mis võivad eksponeerimise ja käsitsemise käigus kergesti suureneda, seetõttu tuli augud parandada. Seda tehti sidepistega ning suuremate aukude juures kasutati dubleerimist. Dubleerimisel kinnitati suuremate aukude ja rebendite taha spetsiaalselt konserveerimiseks mõeldud õhuke crepeline kangas. Sobiva niidi või lõnga leidmine eseme parandamiseks on sageli päris keeruline, kuna kasutuses esemed on pleekinud ja kulunud, kuid enamik niite on küllaltki erksate värvidega. Pärast põhjalikku otsimist õnnestus siiski leida üks niit, mille toon on üsna sarnane ja loosungi taustal silmatorkamatu. Lõpuks ääristati loosungi otsaääred hargnemise vältimiseks üleloomispistega. Kõik parandused tehti käsitsi ja nii, et vajadusel oleks võimalik taastada eseme algne olek.

Loosungit taheti proovida uue maja ekspositsiooni jaoks. Kuna originaali seisukord on siiski üsna halb ja parem on seda liigsetest väntsutustest säästa, siis otsustati valmistada koopia. Koopiaga saab eksponeerimise läbi mängida ja otsustada, mida tuleks originaaliga eksponeerimiseks veel teha. Lipu koopia valmistas kunstnik Merike Tamm, riiet koopia jaoks aitas valida minu kolleeg Laili Kuusma. Konserveerimislaboris õmblesin lõpuks lipu koopia ülaserva kanali, mis on vajalik selle eksponeerimiseks soovitud viisil.

1905

Originaalese D 30:134

 

Kui filmiklipid ja vitriini eskiis olid valmis, otsustati teha 1905. aasta revolutsiooni testnäitus, kus terviku kujunduslikke, tehnilisi ja sisulisi aspekte viimistleda. Testnäituse ülesseadmine oli nagu näituse ülespanemine ikka: võttis rohkem aega, kui keegi oskas oodata ja tõi ilmsiks mitmeid väikseid probleeme, mida keegi polnud osanud ette näha. Aga see ju ongi testimise mõte – leida ja kõrvaldada vead. Testnäitus ei ole muuseumikülastajatele avatud, kuid oleme kutsunud seda vaatama mitmeid testgruppe ja küsinud nende arvamust.

nt0007

Arhitektuuribüroo 3+1 liikmed ja ERMi töötajad testnäitust üles seadmas. Foto Nele Tammeaid.

Staariks olemist tuleb õppida ja tugirühm peab olema hea. Loosungil läheb praegu hästi, kuigi ta pole veel oma rolli täielikult sisse elanud. Ja teel püsinäitusele staariks ei ole see loosung üksi, enam-vähem sama teed astub veel mõnituhat muuseumieset.

One thought on “Hoidlariiulilt eksponaadiks ehk loosung läheb näitusele

Leave a Reply