Kahekuu video nr 1. Sümboli kadumine?

Gerd Raassalu, audiovisuaalse kogu arhivaar 8. veebruaril 2011 demonteeris Elioni tehnik Kaido Erik Tartus Raekoja platsil asuva stomatoloogiakliiniku seinalt Eesti ühe viimase taksofoni[1]. Telefoniputkade aeg oli läbi saanud. Kui veel sajandivahetusel oli Eestis u 3600 taksofoni – Tallinna kesklinnas pidi ühest telefonikabiinist nägema järgmist[2], siis järgneva kümne aasta jooksul hävitas pealetungiv mobiilside taksofonid täielikult. Eesti…

Oleks seal sada jalga, küll siis saaks sülti

Siret Saar, koguhoidja Sült kuulub eesti rahvustoitude nimekirja, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Paljudes peredes on see jõululaual kohustuslik. Isetehtud sült on hea – aega kulub, aga kui valmis saab, on seda vaeva väärt. ERM Fk 2603:3 Tapetav siga lauda ees oma saatust ootamas. Palamuse khk Visusti k. Foto Art Leete 1997.…

Rootsist saabunud esemed

Reet Piiri, kuraator Stockholmist Põhjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi jõudsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius lõi kontakte teiste Põhjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri näidiseid. Kuidas kõik täpselt toimus, mil…

Mis kuradi vihmavari? Ühest äratsenseeritud rahvuslipust ja selle taassünnist filmi läbi

Indrek Jääts, teadur Lutsi maarahvast pajatavaks dokfilmiks materjali kogudes vaatasin läbi kogu asjassepuutuva osa ERMi fotokogust. Pilte on kokkuvõttes sadu, kuid paljud neist on kvaliteedilt kehvad või siis ei tundunud antud kontekstis piisavalt atraktiivsetena. Filmi ajalooline osa vajas pigem ülesvõtteid inimestest ja sotsiaalsetest situatsioonidest kui palkhoonete detailidest või etnograafilistest tööriistadest. Foto 811:26 paistis sobivana –…

Ida Laidi mänguasjade kollektsioon

Siret Saar, koguhoidja Lapsepõlvele mõeldes ei meenu edukas olümpiaad ega laulukooris käimine, vaid hetked, kui sai mängida ning olla lihtsalt niisama. Vaba, eelnevalt planeerimata aeg on kõige lahedam. Mängides oled enesekindel, suur ning tugev. Ja kõik on võimalik. ERM Fk 2644:12303 Viktor Salmre 1975–85. Lapsed lasteaias. Ida Laidi kogu andmete sisestamine MuISi oli tõeline nostalgialaks…

Nukk, titt ja pupe

Maris Rosenthal Eesti Rahva Muuseumi esemekogus on hoiul üheksa kaltsunukku, mis on valmistatud tõenäoliselt 20. sajandi esimestel kümnenditel. Lisaks esemekogule on nukkudest visandeid ja nende valmistamise kirjeldusi muuseumi korrespondentide vastuste arhiivis (KV) – kirjalikud vastused Griogri Kaljuvee koostatud küsimuslehtedele nr 57 Laste kasvatamisest (1958) ja nr 99 Eesti rahvapärased laste mänguasjad (1964). Kaltsunukk on riidest…

MINU KALLID, KUIDAS ELATE, KUIDAS OLETE?! Kirjad teise maailmasõja aegsest tööpataljonist

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Mõni aeg tagasi ilmus siin ajaveebis huvitav postitus ühe noormehe esimese maailmasõja aegsetest päevikutest. Teise maailmasõja keerised kandsid sama, nüüd juba keskealise, ökonomisti ametit pidava mehe aga Eestist kaugele Ivdeli tööpataljoni[1] Sverdlovski oblastis ja hiljem Leningradi linna. Koju jäid abikaasa ja kaks väikest poega, kellele ta pühendas viie aasta…

Talgutöö konti ei murra

Maris Jaagosild, raamatukogu juhataja Selleaastane suur „Teeme ära!“ talgupäev on juba seljataha jäänud, aga digitalgud jätkavad kuni 11. maini. Arhiivid, muuseumid ja raamatukogud on valiku oma põnevaid, kuid rohkem või vähem puudulike andmetega fotosid üles pannud digitalgute lehele Facebookis, kus kõik on oodatud oma teadmisi, aga ka oletusi või lihtsalt vahvaid tähelepanekuid jagama. Selleaastaste digitalgute…

Vähetuntud kunstnik Aleksander Mülber ja tema tundmatu õlimaal „Ait“ ERMi kunstikogus

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander Mülber. Ait (Küün Lagedil). 1915-16. Õli, lõuend. ERMi kunstikogu on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult võistelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist järel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihipäraselt ajastute või autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…

ELAME VEEL! Esimese maailmasõja aegsed päevikud ERMi arhiivis

Siret Saar, koguhoidja  28. juulil möödub Esimese maailmasõja algusest 100 aastat. See ei ole juubel, mida tähistada, aga meeles võiks seda siiski hoida. Sattudes kokku sõdu puudutavate materjalidega, valdab mind alati ajalooline soovmõtlemine: kas oleks olnud võimalik 20. sajandi mõnda kõige vastikumat sündmust ära hoida või muuta pisut vähem eemaletõukavamaks. Esimene maailmasõda tõi kaasa bolševistliku…