Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus võimaldab kunstnikul endast maha jätta midagi püsivat. Samas teadupärast ei kõla kõigi nimi tulevaste põlvede huulil. Miks mõni autor jääb tuntuks, teine vajub kiiresti unustusehõlma ja kolmas saavutab populaarsuse alles pärast surma? Selle kohta saab ainult oletada… Otto Grossschmidt (1869–1941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjatööd hinnati kaasaegsete seas,…
Siret Saar, koguhoidja Teame, et kõik on omavahel seotud: kunst, kirjandus, film… Üks motiiv või nähtus võib esineda neid kõigis, kanduda ühest teise. Selline seotus teebki kultuuri nii võluvaks. Üks selline tegelane, kes on inspireerinud loojaid, on ennemuistsete juttude ussikuningas, kes on peategelane nii maalil, vaibal, kui ka romaanis. Oskar Kallis „Ussikuningas“, 1912. https://haus.ee/?c=search&l=et&axs%5Bcontent-search%5D=ussikuningas Kirjeldustõlge:…
Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja Kirjeldustõlge: Fotol on kanal ja kanalit ääristavad majad. Mis meile esimesena meenub, kui mõtleme Amsterdami peale? Kõigepealt – nagu Anne Veski laulust laenatud pealkirigi viitab – loomulikult tulbid! Kindlasti ka kanalid, juust, jalgrattad… Kui muuseumitöötaja läheb Amsterdami, siis mida ta sealt leiab? Jah, tulpe, kanaleid, jalgrattaid ja juustu, aga eelkõige…
Melani Mägi, Tartu Ülikooli kultuurikorralduse magistrant Raamatud ei ole ainult teadmiste allikad – need toimivad sageli ka sõnumite ja märkidena, mis ütlevad midagi lugeja maitse ja kuuluvuse kohta. Ent kuidas saada aimu sellest, mida inimesed loevad ja kuidas nad oma lugemist väärtustavad? Tänapäeval piisab pilgust Instagrami või TikToki, kus uued platvormi harud, Bookstagram ja BookTok,…
Egle Pihlo, konservaator Äilflaka all põlev tuli levitab hämaras suitsuses ruumis värelevat kuma; ümberringi seisavad määrdunud riietes sihvakad mehed, verised noad rasvastes kätes. Üles kääritud kuuevarrukad, valged, soonilised, verepritsmetega käed, karbusega kaetud pead, suurepärane rahulolu, kuid tõsidus pilkudes, tubakajunnid suus kõva glamm’i (kõnelemise) saatel liikumas – kõik näitab hetke tähtsust, samas kui laxman kaalub iga…
Siret Saar, koguhoidja 1999.aastal võeti Eesti Rahva Muuseumisse vastu 1960. aastatel tegutsenud tuntud fotograafi Viktor Salmre (1914–2012) kogu Eestit hõlmava temaatikaga fotoarhiiv (ERM Fk 2644), mis kajastab paljusid eluvaldkondi. Salmre kogus leidub huvitavaid fotosid eesti kirjanikest, keda on kujutatud paljude tegevuste juures alates lugemisest ja lõpetades juuste kammimisega. Eestis loetakse palju, lugemisblogisid ja Instagrami bookstagrammer`eid…
Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Täiesti tavalisel märtsihommikul sain Muuseumide Veebivärava kaudu ühele Gustav Ränga Saaremaal Tagamõisas pildistatud fotole järgmise tagasiside: „Pildil olev mees on minu emapoolne vanaisa Jaan Kannel (sünd 1903).“ Saan tagasisidet üsna tihti, mõni päev lausa kamaluga. Varsti aga helises mu töölaual telefon ning helistajaks oli Jaan Kanneli lapselaps Jüri Tulk, saarekeelne…
Maire Kuningas, koguhoidja Selle aasta 11. augustil oleksime tähistanud Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikonservaatori Laili Kuusma 60. sünnipäeva ja 35 aasta tööjuubelit, kuid saatusel olid teised plaanid ja Laili lahkus meie juurest 2018. aastal. Siin on meenutus Lailist ja tema tööst ERMis ja ühtlasi annab see põgusa vaate ka ERMi konserveerimisosakonna tegemistele, muuseumi tööruumidele ning inimestele,…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Suvi ja raamatud, lugemine hommikul, päeval ja õhtul ning poole ööni välja. Just selline oli üks õige koolivaheaeg. Kindlasti tunnevad selles pildis end ära kõik vanuses 50+ (võibolla isegi 40+) olevad muuseumitöötajad. Nii ka meie. Pöördusime oma lapsepõlve lahutamatute kaaslaste poole: „Pipi Pikksukk“, „Karlsson…
Maarja Holloga vestles Karmen Maat Mida on kogenud kõik need inimesed meie ümber? Mineviku mäletamine on keerukas teema, sest mälu petab, ta eksitab. Ja oma loo ära rääkimine on vahel hoopis valus ja raske, nii et mõnikord on kergem vaikida. Eestlaste eluteekulgu on raputanud mitu ajaloosündmust, mille mõju on veel siiani tunda. 2022. aastal puhkenud…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Saaremaal polnud meil milleski õnne. 17 augustil tegime huvitava jalutuskäigu läbi Orinõmme ja Liigalaskma külade. Esimeses joonistasime kaunis täpse situatsiooniplaani Härma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), pääle selle külastasime rea teisigi peresid. Tööd mainit külades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Hornyánszky perekondlikel põhjusil juba teisipäevaks Kuivastus olema (post!) ja nõnda…
Ülle Jäe, koguhoidja Seenemetsa minnes on kasulik kaasa haarata mõni seenemääraja – tuttavale kukeseenele on sageli kosilasi hulgi, aga selle abil saab n-ö parketikõlbulikuks tunnistada nii timpnarmiku, kitsemampli kui ka mõne heiniku. Mitme seeneraamatu (kaas)autor on Vello Liiv, kes on hoopis kunstiharidusega ja tähistas selle aasta mais 85. sünnipäeva. Väga hea materjali tundmine ja kunstnikusilm…
Maire Kuningas, koguhoidja Kaaned kaitsevad raamatu originaalkaasi kriimude ja plekkide eest, aga samas ka kaunistavad head raamatut. ERMi kogudes on omajagu raamatukaasi, järgnevalt on võimalik valikuga neist tutvuda. Olen tänulik lugejale, kes saadab meile tagasisidet kaante tehnikate, kavandi valmistajate ja autorite kohta. ERM D 42:1 Raamatukaaned on leitud Veltsi mõisast Saksamaale ümberasunud perekond Dehni mahajäänud…
Vestlusringis osalejaid küsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb päriselu kõrval – kirjandus on elu osa. See on tohutu hulk võimalusi, ressurss, mis võib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda võiks eelkõige lugemisrõõmu pärast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…
Siret Saar, koguhoidja Elulood peegeldavad inimese kogemusi. Need sündmused, millest eluloos räägitakse, ei pruugi olla olulised iseenesest, küll aga osana inimese arenguloost. Üks eluloolise kirjutamise viise on päeviku pidamine, mis on vahetu, sest seda kirjutatakse reaalajas. On ka praktilise iseloomuga päevikuid, näiteks reisi-, trenni- ja toitumispäevik, meteoroloogilised tähelepanekud jms. Need on tekstid, mis registreerivad tegelikkust…
