Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500

Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja meeste argistel tegemistel ning maailma tajumisel. Berit Petolai…

Naftalood

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…

Meie esimene triibuline

Ülle Jäe, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi peakataloogides on esimese esemena  registreeritud seelikukanga tükk. Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERMis on üheks allikaks peakataloogid, kus  on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis (kool tegutses 1892–1914 Tallinnas). Seelik, katke.…

On aeg putukatõrjeks

Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Muuseumide infosüsteem Vanasti usuti, et juba taliharjapäeval, 17. jaanuaril, tuleb putukatele hing sisse. Ennetusmaagilise putukatõrjega alustati paavlipäeval, 25. jaanuaril. Eriti palju putukatega seotud uskumusi on madisepäeval, 24. veebruaril. Arvati, et kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Kasulik oli pisut käsikivi ringi ajada ehk „kärbseid jahvatada“, nii pidid tüütud…

Taani muuseumides õpetamist õppimas

Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger 2024. aasta oktoobri lõpus käisid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse töötajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuvõtjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelkõige haridusprogrammide loojate…

Jaan Soonvaldi „Väikseid mälestusi Jaan Oksast 1914. a“. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…

Foto Ryoji Ikeda installatsioonist "data-verse", kus suurel ekraanil on kujutatud kosmilist tähepilve

Kuidas Ryoji Ikeda näitus avardas minu kui veebiarendaja maailma

Tekst: Oliver Savi, Levare OÜ veebiarendaja Kui sa veedad suure osa päevast koodiredaktoris, CSS-i piire testides ja JavaScriptiga mängides, võib mõnikord tunduda, et loovus piirdub vaid ekraaniga. Eelmisel kuul külastasin Eesti Rahva Muuseumis Ryoji Ikeda isikunäitust ja sattusin justkui täiesti teise maailma. See kogemus muutis minu vaadet nii loovusele kui ka tehnoloogiale. Näitusel võis kogeda…

Jaan Soonvaldi portree elust ja enesest. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…

Lugemisest täiskasvanuna. Olid ajad, olid majad, on raamatud. Eesti raamat 500

Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…

Raamatutest ja väärtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500

Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…