Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“! Seekord võtame ette Piirissaare vanemad toidud. Iga kogukokkade sarja video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, aluseks ERMi arhiivist pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseelamusi ja lisaks ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad…
Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Anu Ansu Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas…
Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja meeste argistel tegemistel ning maailma tajumisel. Berit Petolai…
Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…
Ülle Jäe, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi peakataloogides on esimese esemena registreeritud seelikukanga tükk. Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERMis on üheks allikaks peakataloogid, kus on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis (kool tegutses 1892–1914 Tallinnas). Seelik, katke.…
Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Muuseumide infosüsteem Vanasti usuti, et juba taliharjapäeval, 17. jaanuaril, tuleb putukatele hing sisse. Ennetusmaagilise putukatõrjega alustati paavlipäeval, 25. jaanuaril. Eriti palju putukatega seotud uskumusi on madisepäeval, 24. veebruaril. Arvati, et kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Kasulik oli pisut käsikivi ringi ajada ehk „kärbseid jahvatada“, nii pidid tüütud…
Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger 2024. aasta oktoobri lõpus käisid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse töötajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuvõtjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelkõige haridusprogrammide loojate…
Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…
Tekst: Oliver Savi, Levare OÜ veebiarendaja Kui sa veedad suure osa päevast koodiredaktoris, CSS-i piire testides ja JavaScriptiga mängides, võib mõnikord tunduda, et loovus piirdub vaid ekraaniga. Eelmisel kuul külastasin Eesti Rahva Muuseumis Ryoji Ikeda isikunäitust ja sattusin justkui täiesti teise maailma. See kogemus muutis minu vaadet nii loovusele kui ka tehnoloogiale. Näitusel võis kogeda…
Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…
Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…
Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…
Kirjandusel on eriline võime meid mõjutada, puudutada. Selleks et kujutlusvõime saaks ohjad üle võtta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on mõelda, et sõnad paberil suudavad välja meelitada naeru, pisaraid või hämmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma võrku, jäädes tema mõtetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid räägivad siin…
Tekst: Indrek Jääts, ERMi vanemteadur Pildid ja pildiallkirjad ajakirjast Globus, Bd. 31, 1877 Hiljuti jõudis nii Tartu kui ka Tallinna teadusraamatukogudesse hulk kirjandust Taiwanilt. Andres Kollist juhtis mu tähelepanu raamatule, mille kaanel leidub lisaks hiina hieroglüüfidele ka kirillitsat, ladina kirja ning araabia numbreid: „Экскурсия на Формозу 1875. Этнографическое путешествие П. И. Ибиса“, Pavel Ivanovich Ibis.…
