Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar

Eesti Rahva Muuseumi asutamisajaks on kokkuleppeliselt 14. aprill 1909, mil toimus Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu koosolek, valiti juhatus ning pandi paika edasine tegevuskava.

Muuseumi esimestest sünnipäevadest ei ole fotojäädvustusi, ka 1934. aasta juubelipidustustest leiab andmeid pigem tervitustelegrammidest ja ning 25. aastapäevale pühendatud muuseumi aastaraamatust, seevastu 50 aasta juubelit tähistati suurejooneliselt konverentsi ning õhtuse sünnipäevapeoga. Sestpeale sai aastakümneteks traditsioon, et ERMi aastakonverentse korraldati aprilli keskpaigas ning õhtuse peoga tähistati ühtlasi ka muuseumi sünnipäeva. Juubelipidustused toimusid enamasti väljaspool muuseumi – nii päevased aktused, konverentsid kui ka õhtused koosviibimised. Nii toimus tollase etnograafiamuuseumi 50. sünnipäeva aktus ülikooli aulas, päeval avati muuseumis näitus „50 aastat Etnograafia Muuseumi“ ning õhtul mindi ülikooli kohvikusse pittu.

Kirjeldustõlge: Mustvalgel fotol on kaetud laudade taga istuvad naeratavad naised ja mehed, kes on pidulikult riietatud. Mõned tõstavad klaase, teised istuvad ja vaatavad naeratades kaamerasse. 

Kirjeldustõlge: Mustvalgel fotol on kahe pika ja kaetud laua taga  suur hulk naisi ja mehi, kes paistavad rõõmsas meeleolus elavalt juttu rääkivat.

Kirjeldustõlge: Fotol on kuus pidulikul riietatud inimest, kes istuvad kaetud söögilaua taga ning räägivad omavahel elavalt juttu.

Järgmine täpse dateeringuta pilt on tehtud tõenäoliselt järgmisel või ülejärgmisel aastal. Muuseumi kogusse jõudis see foto aastakümneid hiljem. Nagu pildilt näha, toimus koosviibimine keset näitusesaali.

Kirjeldustõlge: Esiplaanil neli inimest, pidulikes rõivastes mehed ja naised, laua taga istumas ja naeratamas. Laual on kaks lillebuketti, karahvin ja sööginõud. 

Kui tänapäeval on pildid ja kroonikakirjutamine kolinud rohkem Facebooki, siis 1966–1985 oli muuseumil oma kroonika toimkond, kes jäädvustas olulisemad sündmused kroonikaraamatutesse. Esimesse kroonikatoimetusse kuulusid kirjutajana Aime Kärner, fotograafina Toivo Pedak, koostajana Arnold Kärbo, toimetajana Ildike Jaagosild ning kunstnikuna Lembit Lepp. Osa neist piltidest ja kommentaaridest ongi leitud kroonikaraamatutest.

Muuseumi 1966. aasta konverents oli pühendatud korrespondentide võrgu 35. aastapäevale. Konverents ise koos korrespondentidele korraldatud teatmematerjali kogumise võistluse lõpetamisega toimus muuseumis, kuid õhtune meeleolukas konverentsipidu ülikooli sööklas. Kroonikaraamatu sissekanded kaheksal lehel annavad kinnitust, et see oli üks tore pidu.

Kirjeldustõlge: Fotol on kaheksa inimest, läbisegi eri vanuses mehed ja naised. Inimesed seisavad ja laulavad, mõned hoiavad käest kinni. 

Kirjeldustõlge: Fotol on esiplaanil noorem ülikonnas mees ja vanem naine, kes kannab tumedat kleiti ja heledat rätti ümber pea. Mees hõikab midagi. Taustal hulk mehi ja naisi, kes paistavad pidulikult riides. 

Järgmise aasta õhtune peopaik leiti muuseumi naabruses asuvast Tartu kunstikoolist.

Kirjeldustõlge: Rikkalikult kaetud peolaua taga istuvad reas peoülikondades mehed ja naised, kes räägivad omavahel või istuvad niisama.

Kirjeldustõlge: Ühes pikas reas istuvad peorõivastes mehed ja naised, kes naeratavad ja paistavad üksteisega juttu vestvat. Naistel on silmatorkavalt sätitud soengud.

Kirjeldustõlge: Keset parkettpõrandat üritavad kaks naist seltskonnamängu ajal ühele toolile istuda. Pealtvaatajad on poolkaares nende ümber ning plaksutavad lõbusalt kaasa.

Kroonika ütleb, et 1968. aasta konverents lõpetati traditsioonilise banketiga autoremonditehase klubis ning et peolauas jätkus konverents vabas vormis. Piltidelt paistab, et võeti üles nii „Õllepruulija“ kui ka tollal populaarne jenka.

Kirjeldustõlge: Fotol on mitu laudkonda, kes seisavad kaetud laudade ümber püsti, mitmed inimesed hoiavad omavahel kätest. 

Kirjeldustõlge: Fotol tantsib suur hulk inimesi jenkat, liigutakse rivis, tagumised toetavad käed eesmiste õlgadele või puusadele.

Muuseumi 60. aastapäeval toimunud teadusliku konverentsi põhiteemaks olid Baltimaade ajaloolis-etnograafilise atlase koostamise probleemid ja külalisi saabus paljudest liiduvabariikidest. Konverentsi 19 ettekannet olid jagatud kolmele päevale ning lõpetati traditsioonilise banketiga ülikooli sööklas.

Kirjeldustõlge: Fotol istub suur hulk inimesi L-kujulise pika kaetud laua taga ning vestleb omavahel.

Kirjeldustõlge: Fotol istuvad mehed ja naised läbisegi naeratades pika laua taga, paar inimest suitsetab sigaretti.

Nüüd jätame 10 aastat vahele ja vaatame, kuidas tähistati muuseumi 70. sünnipäeva. Muuseumi õnnitleti juubeli puhul lillekorvide ja kingitustega. Päevane aktus ja konverents toimusid Tartu raudteelaste klubis – sellessamas majas, kus aastatel 1994–2016 oli Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja. Õhtune koosviibimine peeti ülikooli kohvikus.

Kirjeldustõlge: Presiidiumilaua ees on palju lillebukette, laua taga kolm meest. Kaks meest seisab püsti, üks neist kõneleb. Meeste seljataga on suur ümmargune silt, millel seisab “Etnograafiamuuseum 70”.

Kirjeldustõlge: Laia kaetud peolaua ümber seisab suur hulk inimesi, kes söövad, joovad või räägivad omavahel juttu.

Suurem juubelitähistamine oli siis, kui muuseumi asutamisest täitus 75 aastat. Avati kolm juubelinäitust: „Etnograafiamuuseum 75“ muuseumi ruumes, „Eesti rahvakunst“ Tartu kunstimuuseumis ja „Eesti rahvakunst“ Tallinna kunstihoones. Piduliku sündmuse puhuks õmmeldi muuseumi naistöötajatele kaapotkleidid. Aktus ja konverents toimusid Vanemuise kontserdimajas õigest sünnipäevast nädalapäevad hiljem, ent muuseumi kollektiiv tähistas omakeskis siiski juba 14. aprillil kiirete ettevalmistuste ajal muuseumi sünnipäeva. Suurel juubelipeol osales 341 külalist.

Kirjeldustõlge: Laua taga istub seitse inimest, kes vaatavad mõtlikel ilmeil ringi. Laual on paar väikest torti ning joogiklaasid. 

Kirjeldustõlge: Ruudulistes kleitides naisterahvad istuvad ja vestlevad lõbusate nägudega, tagaplaanil kolm naist ka seismas.

Muuseumi 85. sünnipäeva tähistati õigest päevast kuu aega hiljem. Aktus toimus ülikooli aulas, avati ERMi näitusemaja püsinäitusega „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“, õhtune pidu toimus kõrval asuvas Eesti Üliõpilaste Seltsi majas.

Kirjeldustõlge: Vanem meesterahvas seletab ja osutab millelegi, mis fotolt ei paista. Teda ümbritsevad mehed ja naised, kes vaatavad osutatud suunas. 

Kirjeldustõlge: suures saalis on esiplaanil noor mees ülikonnas, kes justkui peaks kõnet. Saali keskel on peolaud jookide ja pokaalidega. Lauast tahapoole jääb hulk inimesi, kes paistavad kõne kuulavat.

ERMi 100. sünnipäevaks tehti ettevalmistusi pikalt ning programm oli tihe. Sünnipäeva hommikul toimus ERMi postimuuseumis ERMi juubelimargi esitlus, lõunal aktus ülikooli aulas, pärastlõunal kihelkonnapiiride tähistamine, õnnitluste vastuvõtt ERMi näitusemajas ning õhtul pidu Vanemuise kontserdimajas. Korraldati suur aktsioon „Kingi muuseumile päev oma elust“, kus paluti kirjeldada oma päeva tegemisi, ükskõik kui argised või pidulikud need olid – neid lugusid tuli muuseumisse üle 400. Muidugi toimus eelmisel päeval muuseumis konverents, järgmisel päeval esitleti Eesti Pangalt tellitud ERMi kodarraha, avati näitus „Rahva muuseum. ERM 100“ ning tutvustati juubelitrükiseid.

Kirjeldustõlge: fotol on pidulikult riietatud inimesed istumas aktusel, käes kaustad, jälgimas kõne või tegevust, mis toimub kaadrist väljaspool. 

Kirjeldustõlge: fotol kaks rõõmsat rahvarõivastes naist, esiplaanil kaks jalgratast ning naiste taustal suur seinavaip väikeste kujutiste ja mustritega. 

ERMi soov oli, et sünnipäevast saaks osa kogu rahvas ning kingituseks rahvale oli kihelkonnapiiride märkimine, esimesed kihelkonnasildid said püstitatud Luunja sillale, mis märkisid ERMi kodukihelkonda Tartu-Maarjat ja naabrit Võnnu kihelkonda – järgnevatel aastatel said kõik Eesti maanteed kihelkonnasiltidega tähistatud.

Kirjeldustõlge: kolm inimest seisavad tee ääres, sildi all. Pealmisel sildil seisab “Luunja vald” ja alumiselt “Tartu-Maarja kihelkkond”. 

Kirjeldustõlge: peenelt riietatud daamid seisavad koridoris, osadel on käes vana-aegsed loteriipiletid ja pokaalid.

Kirjeldustõlge: Esiplaanil neli viisakalt rõivastatud inimest, kes räägivad juttu, käes veinipokaalid ning näol naeratused.

Nagu eelnevatelt piltidelt näha, siis enamasti olid õhtused koosviibimised väljaspool muuseumi. Viimasele vanas muuseumimajas Veski 32 toimunud sünnipäevale kutsusime kõiki endisi kolleege, kes kunagi selles majas töötanud olid. Et kogud olid pakitud ja osa ka juba Raadile toimetatud, oli ruumi nii peosaaliks kui fotostuudioks, viimases tehti pilte oma sõprade ja endiste kolleegidega.

Kirjeldustõlge: Kuus inimest poseerivad punasel vaibal fotograafile, ees neli inimest istumas, taga kaks seismas. Kõik naeratamas.

Kirjeldustõlge: Heledas ülikonnas mees lõikab lahti suurt torti, kaks meest kaameratega temast ülesvõtet tegemas.

ERM 110 peole oli kutsutud ka linnarahvas. Julgemad keerutasid jalga. Musitseeris Marek Sadam. Sellest ja järgmistest ERMi sünnipäeva tähistavatest rahvapidudest leiab rohkem fotojäädvustusi ERMi Facebooki postitustest.

Kirjeldustõlge: Suur hulk rahvast istub toolidel ning vaatab, kuidas tühjal põrandal tantsib üks paar.

Kirjeldustõlge: Mitmed inimesed veeretamas aluse peal suurt torti, mis on meetreid pikk ning millel põlevad säraküünlad.

Paar korda oleme sünnipäeva tähistamisega jõudnud ka televiisorisse. Nimelt on „Terevisioon“ seadnud oma otsestuudio keset uusi näitusi ning edastanud vaatajatele uudiseid muuseumist ning olnud ühtlasi ka esimeseks hommikuseks õnnitlejaks.

Kirjeldustõlge: Inimesed kolmes reas poseerimas kaamerale.

Kirjeldustõlge: Esiplaanil neli inimest tordi lahtilõikamise juures, taamal inimesed neid jälgimas.

Muuseumi sünnipäeval on tavaks üle anda Oskar Kallase preemia eesti rahvateaduse ja -kultuuri mõtestajale, Ferdinand Linnuse kolleegipreemia ning aasta vabatahtliku auhind. Harva juhtub aga, et kogu muuseumirahvast sünnipäeval ühispilt tehakse, eelmisel aastal sai see jäädvustatud.

Kirjeldustõlge: terve Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv poseerimas ühispildi jaoks kaamerale. Esiplaanil istumas kuus inimest lillekimpudega.