Tõlkides kliimamuutusi: kliimaliikumised ja aktivistid Eestis

Mirjam Rennit, UT etrnoloogiamagister. Suviseid kuumalaineid ning harjumuspärasest soojemaid ja lumeta talvesid on viimastel kümnenditel märganud enamik eestimaalasi. Nende käegakatsutavate muutuste seostamine kaugeleulatuvate globaalsete kliimamuutustega on aga endiselt vähene. Oma magistritöös, mida kaitsesin jaanuaris Tartu Ülikoolis etnoloogia osakonnas, uurisin inimesi, kes on oma kliimamuutustega seonduvate murede väljendamiseks koondunud ning pidanud vajalikuks levitada oma teadmisi ja…

Terve Eestiga vähi vastu. Heategevusega seotud margid Eestis

Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…

Gustav Ränga Saaremaa ja Muhu retked 1935–1938

Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…

Uus muuseumidefinitsioon: kaasav, kestlik, ühiskondlikult vastutustundlik ja avatud

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär, ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Maailm muutub ja nii ka muuseumide tegevus ning eesmärgid. 1970. aastatest on muuseumide defineerimise aluseks olnud ICOMi rahvusvaheline muuseumidefinitsioon, mille viimast versiooni otsustati 2017. aastal ICOMi üldkogul uuendama asuda. Pärast pikki arutlusi võttis üldkogu nüüd Prahas uue muuseumidefinitsiooni vastu. ICOM on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, mis koondab üle…

Tähesära ERMi fotokogus. Näitlejaportreid Teatriühingu stuudiost

Tiina Tael, peaarhivaar ERMi fotokogu sai sel aastal täiendust Teatriühingu stuudio fotograafi Leemet Nurmiku (1914–2011) kultuurilooliste portreedega (ERM Fk 3078). Fotosid on 947, need pärinevad peamiselt 1950.–1980. aastatest ning neil on kujutatud Eesti näitlejaid, ooperi- ja balletitähti, muusikuid ja kirjanikke. Teatriühingu stuudiost (tuntud ka kui Parikaste ateljee) pärinevad paljud pealinna teatrite näitlejagaleriid ja neid portreid…

Tütarlapsest sirgus naine. Nähtamatult

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister, seksuoloog. Eesti elulugudes on tahke, millest räägitakse rohkem ja avatumalt. Minu igapäevane töö seksuaalsuse vallas ja ka kultuuriuurija pilk keskendub aga aspektile, mis on igas eluloos olemas, ent millest on sageli vaikitud – seksuaalsusele. Olen seksuaaltervise valdkonnas tegutsenud 20 aastat ning soovist uurida seda inimolemusest lahutamatut osa just kultuurilisel tasandil sündis…

Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses

Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…

Kiri Ukrainast

Liis Lainemäe, ERMi sisuturundaja. Postimuuseum on Eesti Rahva Muuseumi tiiva all alates 2009. aastast ning pärast seda, kui ERM kolis uude majja Raadil, saab Postimuuseumi tegevust suures osas näha meie kodulehel virtuaalnäitustena. Üles on pandud näiteks Eesti mõisate auks välja antud margid, kevadpühadeks saadetud postkaardid kui PARO kaartkirjad. Näituseid saab vaadata siin: https://www.erm.ee/et/naitused/virtuaalnaitused. 2022. aasta…

Nõelad peitu!

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.