Hurt ja maailmakera

Ülle Jäe, ERMi koguhoidja. Eesti oma muuseumi loomisest hakati rääkima juba ärkamisajal. Viimase ajendi Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks andis Jakob Hurda surm 13. jaanuaril 1907. aastal – oli vaja asutust, kelle hoolde jätta tema rahvaluulekogud. Tänapäeval teame Jakob Hurta peamiselt kui kirikuõpetajat, kes pani aluse eesti rahvaluule kogumisele. Tegelikult oli ta aktiivne mitmes valdkonnas, kindlasti…

Ilusat ja turvalist uut muuseumiaastat kõigile!

Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Kui mulle tehti ettepanek kirjutada ERMi blogisse aasta alguse lugu, olin esiti teemavalikuga kimbatuses. Ikkagi mu esimene avalik tekst ERMi juhina. Olen olnud selles ametis aga napid kolm nädalat ja seega väga täpset detaili muuseumi töödest veel anda ei söanda. Head kolleegid juhatasid mind reaotsale, soovitades keskenduda sellele, millest…

Eesti Rahva Muuseumi uue majaga läks kõik hästi, isegi kunstihange

Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992 – 1995 ja 2013 – 2018. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on uhkusega üks Eesti olulisemaid ehitisi, aga mitte ainult. Tegemist pole ju üksnes mõjuva hoonega, vaid kõik, mis materjalidesse valatud, peab edasi andma muuseumi hindamatut sisu. Üks, mis on selle sügavust ilmestama kutsutud, on riigi tellitud…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Kuhu panna ajalehed?

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Koduses majapidamises on kasutusel olnud mõnigi ese, mida pole enam tänapäeval vaja. Üks selliseid on ajalehehoidja. Tõepoolest, internetiajastul ei tarbita trükimeediat enam nii palju, samuti on muutunud sisustusmood. 1920. aastatel tuli aga ajalehti-ajakirju aina juurde ja need muutusid üha kättesaadavamaks. Muidugi oli need vaja kodus kuskile paigutada, sest korraga neid ju…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

Tasa! KGB

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…

Ajalooga asjad: esimene sularahaautomaat

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 1990. aastate alguse märksõna oli majandusvabadus. Selle nähtavam osa oli rahareform, mille tulemusel võeti kasutusele suure sümboolse tähtsusega ja loodetavalt finantsilist stabiilsust tagav Eesti kroon. Finantskanalid tegid 1990. aastatel läbi kiire arengu. Igapäevaelus asendus igakuine Hoiukassast palgaraha välja võtmine elektrooniliste pangakanalitega. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tegelenud Eesti 1990ndate esimesel poolel mitte panganduse reformimise,…

„Mul on hobu, tulihobu, mustalakane… „ /Ellen Niit/

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…

Ajalooga asjad: kohvimasin ja sügavkülmik

Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika ”esimeste pääsukestena” ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad. 1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: „Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval.…