Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…
Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…
Egle Mikko, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator; Karl-Erik Hiiemaa, ERMi konservaator.
Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…
Ülle Jäe, ERMi koguhoidja. Eesti oma muuseumi loomisest hakati rääkima juba ärkamisajal. Viimase ajendi Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks andis Jakob Hurda surm 13. jaanuaril 1907. aastal – oli vaja asutust, kelle hoolde jätta tema rahvaluulekogud. Tänapäeval teame Jakob Hurta peamiselt kui kirikuõpetajat, kes pani aluse eesti rahvaluule kogumisele. Tegelikult oli ta aktiivne mitmes valdkonnas, kindlasti…
Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Kui mulle tehti ettepanek kirjutada ERMi blogisse aasta alguse lugu, olin esiti teemavalikuga kimbatuses. Ikkagi mu esimene avalik tekst ERMi juhina. Olen olnud selles ametis aga napid kolm nädalat ja seega väga täpset detaili muuseumi töödest veel anda ei söanda. Head kolleegid juhatasid mind reaotsale, soovitades keskenduda sellele, millest…
Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992 – 1995 ja 2013 – 2018. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on uhkusega üks Eesti olulisemaid ehitisi, aga mitte ainult. Tegemist pole ju üksnes mõjuva hoonega, vaid kõik, mis materjalidesse valatud, peab edasi andma muuseumi hindamatut sisu. Üks, mis on selle sügavust ilmestama kutsutud, on riigi tellitud…
Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…
Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Koduses majapidamises on kasutusel olnud mõnigi ese, mida pole enam tänapäeval vaja. Üks selliseid on ajalehehoidja. Tõepoolest, internetiajastul ei tarbita trükimeediat enam nii palju, samuti on muutunud sisustusmood. 1920. aastatel tuli aga ajalehti-ajakirju aina juurde ja need muutusid üha kättesaadavamaks. Muidugi oli need vaja kodus kuskile paigutada, sest korraga neid ju…
Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…