Lapseootus – vanad uskumused ja uued kombed

Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi,  täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…

Unustatud vana hea… prügi!

Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…

Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Nõelad peitu!

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.  

Ilmari Manninen ERMis 100

Piret Koosa, ERMi teadur. Neil päevil täitub 100 aastat ERMi esimese direktori Ilmari Mannineni ametisse asumisest. Vastiseseisvunud Eesti Vabariigis ja 1919. aastal eestikeelse õppetööga alustanud Tartu Ülikoolis oli esialgu puudus mitme valdkonna eriteadlastest ja nii tuli neid kutsuda välismaalt. Nn rahvusteaduste arendamisel on olulist rolli mänginud Soome teadlased. Üheks neist oli etnograaf Ilmari Justus Andreas…

Numbripõnevus – arutlus andmetest ja mõõtmisest

Pille Pruulmann Vengerfeldt, Malmö Ülikooli meediaprofessor, näituse “Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest” kuraator. „Inimesed on numbriloomad,“ väidavad Rootsi-Norra majandusprofessorid Michael Dahlen ja Helge Thorbjørnsen. See tähendab, et me sõltume oma valikutes ja otsustes numbritest ning need mõjutavad meid suisa alateadvuse tasandil. Kas teadsite näiteks, et numbritel on sugu? Või seda, et numbrid suudavad meid mõjutada…

Parandamine ja taaskasutus – loomingulisus tarbimiskultuuris

Tenno Teidearu, ERMi teadur. Tarbimisest mõeldes või rääkides peetakse sageli silmas uute asjade ostmist või muul moel omandamist ja kasutamist. Tarbimiskultuur on aga märksa laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimisega seotud väärtushoiakuid, valikuid, praktikat ning neist tulenevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi väljendusvorme (Lury 2011). Tegelikult võiksime mõelda asjade tarbimisest ja kasutamisest samuti laiemalt. Lisaks kõigele muule…

ERMis toimub 4.–7. maini Euroopa aasta muuseumide auhinna konverents ja üleandmistseremoonia

Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022). Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele. EMYA…

Konverents: muuseumide ühiskondlik mõju

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…