Kuidas harjutada loovust?

Siret Saar, koguhoidja Fotod on illustratiivsed, tekstinäited on toimetamata. Loovus on oskus läheneda ühele või teisele olukorrale uudsel viisil ja luua uusi tähendusi. Selle aluseks on uudishimu, leidlikkus ja oskus mõelda väljaspool tavapärast. Loovust süvendab huvi maailma vastu ja avatust uutele kogemustele. Loov inimene oskab ootamatul viisil kasutada olemasolevaid vahendeid. Loovus ei ole kaasasündinud õnn…

Foto 5. Rauarikka mudaga värvitud taimetrükitekstiil. Autor Ülle Saatmäe. Foto ERM.

Must, muda ja maage

Liis Luhamaa, näituse “Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge” kuraator Must värv on nii pidulikes kui ka igapäevastes rõivastes alati palju kasutust leidnud. Arvatavasti on üks vanemaid meetodeid mustjate toonide värvimiseks rauarikka muda ja parkainerohkete taimematerjalide, näiteks puukoorte kasutamine. Kui rauda ja parkaineid kasutati värvimisel koos, siis muutus tekstiil tänu raudtannaadi tekkele halliks või mustaks.…

Ferdinand Linnuse ja Aarne Mõttuse retk Kuramaa liivlaste juurde

Tekst: Kristi Umalas, arhivaar „On aga käes viimane aeg liivlaste etnograafilise traditsiooni päästmiseks. Mulle paistab loomulikuna, et see päästetöö kuulub esimeses joones Eesti etnograafia-teadusele…“ Ilmari Manninen pöördumises TÜ filosoofiateaduskonnale. Tartu, 7.05.1927 Esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, mis langeb sel aastal 22. märtsile, tähistatakse taas piirkondades, kus liivlased kunagi elasid, liivi pärandi päeva. Liivlaste pärandi  tutvustamiseks…

Need vanad armastuskirjad. Herman Beeki kirjavahetus armsamaga sõjatandrilt ja kaugemalt

Karmen Maat, ERMi arhivaar Millal sa viimati kellelegi kirja kirjutasid? Ei, ma ei mõtle e-kirja, vaid ilusa käekirjaga ridade maalimist paberile. Praegu saadame sõnu lendu kiiresti ja lühidalt, elektrooniliselt on seda eriti mugav teha. Suhtluskanalid on küll muutunud, aga kirja põhiülesanne on ikka sama – hoida sidet. Üldse on kirjad põnev uurimismaterjal oma lünkliku ja…

Kauge sinine kohaliku lisandiga

Riina Rammo, Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor, näituse „Meie rõiva värvid“ üks kuraatoritest Näitus „Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge“ on mahukas ja katab pika perioodi Eesti ajaloost alates esimestest säilinud värvitud kangakatketest, lõpetades sünteetiliste värvide tulekuga. Lisaks saab näitusel tutvuda tänapäeva innovaatiliste tehnoloogiatega. Arheoloogina on mul siiski eriti hea meel, et oli võimalik esitleda haruldasi…

Kogukokkade vastlapäev: Urvaste ja Setumaa vastlatoit

Tekst: Piret Jõgisuu, ERMi bibliograaf Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, ERMi infosüsteemide haldur Seekord võtame ette vastlatoidu. Iga kogukokkade sarja video on nagu kulinaarne ajarännak. Kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, aluseks ERMi arhiivist ja raamatukogust pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseid ja avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad. ERMi kogukokad peavad ikka lugu…

Roosiaiast mässava elumereni. Mälestuskillud sõprusest, armastusest ja isamaast

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar Juhuslik leid Eesti Rahva Muuseumi arhiivist, kodutütre Anna Repäni 1939. aastast pärinev salmialbum, on kui pilguheit aja- ja hingepeeglisse, kus värsside ja joonistustega peegeldatakse noorte siiraid tundeid, sõprust, armastust, ustavust isamaale. See ajendas sõbrapäeva ja Eesti Vabariigi aastapäeva eel tutvuma teiste sarnaste salmikutega, mida kogunes mitmest kogust 40 ringis – vanim…

Mädandatud paakspuukoortest saab palju punakaid toone. Foto: Berta Jänes

Meie rõiva värvide lugu

Liisi Jääts, kuraator ERMis on ajalooliste rõivaste, nende värvikülluse ja mustritega tegeldud juba ammu, paljude näituste ja raamatute kaudu. Aga näitusel „Meie rõiva värvid. Kohalik ja kauge“ uurime tekstiile hoopis teise nurga alt. Kuidas ikkagi on saadud selle kuue sinine toon või selle vöö punased kirjad?  Mida õieti tähendab potisinine ja kuidas uriin siin asjasse…

Jüri Linnus värskelt tööd alustanud teadussekretärina ERMi välisukse juures 1957. aasta kevadel. Foto Uudo Rips, ERM Fk 3115:90

Eesti rahvateaduse sõnasepp ja peakäsitööline. Jüri Linnus 100

Piret Koosa, teadur 19. jaanuaril möödus 100 aastat Jüri Linnuse sünnist. Jüri Linnus (1926–1995) oli kolme kümnendi vältel ERMi raudvaraks, kes värvika ja tarmuka isiksusena kujundas oluliselt muuseumi tegevust ja kuvandit.  1929. aastal ERMi juhiks saanud Ferdinand Linnuse pojana oli Jüri kogu elu muuseumimaailmaga tihedalt seotud. Direktori ametikorterina oli Linnuste elupaigaks majake Raadi mõisa peahoones…

Enne töö, siis lõbu. Lugemissoovitusi jõulupuhkuseks. Eesti raamat 500

Karmen Maat, ERMi arhivaar Selle aasta esimesed lood meie ajaveebis avasid muuseumitöötajate lugemisega seotud mälestusi. Paljud mainisid aga, et nüüd, täiskasvanuna, haaravad nad raamatu kätte enamasti just jõulu ajal. Suvisel ajal tahaks reisida, kontserdil-suveetendusel käia, suvekodu puhtaks kraamida, rannas peesitada… Ja nõnda toimetades võib lugemine sootuks ununeda. Seevastu jõulupuhkus kulgeb veidi rahulikumas tempos. Mida tasuks…