Fotojäädvustusi Eesti Rahva Muuseumi sünnipäevadest

Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi asutamisajaks on kokkuleppeliselt 14. aprill 1909, mil toimus Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu koosolek, valiti juhatus ning pandi paika edasine tegevuskava. Muuseumi esimestest sünnipäevadest ei ole fotojäädvustusi, ka 1934. aasta juubelipidustustest leiab andmeid pigem tervitustelegrammidest ja ning 25. aastapäevale pühendatud muuseumi aastaraamatust, seevastu 50 aasta juubelit tähistati suurejooneliselt…

Intervjuu keeletoimetajaga. Mida õieti keeletoimetaja teeb ja kuidas ta puhkab?

Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimesest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…

Alguses on pimedus. Intervjuu kolleegiga

Oliver Kulpsooga vestles Siret Saar Oliver Kulpsoo on valguskunstnik. 2003. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuurikolledži valguskujundaja eriala esimese lennu ning pärast seda on ta töötanud sihtasutuses NUKU, Von Krahli Teatris ning teatris Sõltumatu Tantsu Lava. Tema oskusi on vaja läinud sellistel festivalidel nagu Baltoscandal, Augusti TantsuFestival, SAAL Biennaal, POT, Eesti Teatri Festival Draama, NuQ Treff,…

Kogukokad: Piirissaare toidud

Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“! Seekord võtame ette Piirissaare vanemad toidud. Iga kogukokkade sarja video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, aluseks ERMi arhiivist pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseelamusi ja lisaks ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad…

Kihelkonnalood mälulaekast. Andrus Saarestega Jüri kihelkonnas

Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…

Rahvuslikus võtmes „postkaart-lavastused“. Jaanus Samma näitus „Vaikelud rahvuslikel motiividel“

Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Anu Ansu Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas…

Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500

Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja meeste argistel tegemistel ning maailma tajumisel. Berit Petolai…

Naftalood

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…

Meie esimene triibuline

Ülle Jäe, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi peakataloogides on esimese esemena  registreeritud seelikukanga tükk. Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERMis on üheks allikaks peakataloogid, kus  on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis (kool tegutses 1892–1914 Tallinnas). Seelik, katke.…

On aeg putukatõrjeks

Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja Fotod: Muuseumide infosüsteem Vanasti usuti, et juba taliharjapäeval, 17. jaanuaril, tuleb putukatele hing sisse. Ennetusmaagilise putukatõrjega alustati paavlipäeval, 25. jaanuaril. Eriti palju putukatega seotud uskumusi on madisepäeval, 24. veebruaril. Arvati, et kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Kasulik oli pisut käsikivi ringi ajada ehk „kärbseid jahvatada“, nii pidid tüütud…