Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekt ehk muuseumikogude tiigrihüpe

Autorid: ERMi projektijuht Triinu Siilbek, Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Taavi Koppel ja Eesti Ajaloomuuseumi  tekstiilikogu hoidja Marju Raabe.  Eesti mäluasutustes on veebipõhisele kujule veel viimata suur hulk kultuuriloolist pärandit – umbes 900 miljonist objektist on digitaalne kujutis vaid kümnendikul. Kui aga pole kvaliteetseid digikujutisi, saab esemeid jm näha ainult konkreetses asutuses kohapeal ja tööajal. Originaalide kasutamine aga…

Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…

Rahvarõivastes tantsijate hulgas on levimas uus trend

Age Raudsepp, kuraator Pikaaegse rahvatantsijana olen viimastel aastatel märganud tantsu- ja laulupidudel, kus rühmad või koorid esinevad rahvarõivais, uut süvenevat trendi: kiputakse kandma punaseid sukki kostüümi juures, kus neid traditsiooniliselt pole kantud. Probleemi pole rahvarõiva-aineliste riietega, vaid ikka siis, kui on nõutav korrektne ja autentne rahvarõivakostüüm. Kas põhjus on selles, et punased sukad paistavad paremini…

Minu kihelkond

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi algatatud kihelkonnapiiride tähistamise suurprojekt on jõudnud lõpule, kõikidele Eesti maanteedele ja kõrvalteedele on püstitatud kihelkonnasildid, mis juhatavad teel kulgeja ühest kihelkonnast teise. Kümme aastat väldanud teekonnal olin idee algatusgrupis, osalesin Regio poolt välja antud kihelkonnakaardi koostamisel, abistasin head kolleegi Reet Piirit kõiki kihelkondi kajastava rahvarõivanäituse mannekeenide riietamisel, rääkisin…

Siber mälus, fotodel, esemeis ja paberil

Tekst: Terje Anepaio, teadur-kuraator Fotod: Erakogu Iseseisvas Eestis on mitmeid päevi, kus mõtleme ühiselt minevikule. Nende hulgas on kaks päeva – 14. juuni ja 25. märts –, mis igapäevases argirutus meenutavad meile suurt,  halastamatut ja julma kurjust. Need on päevad, mil mälestame massiküüditamise ohvreid. 1949. aastal toimunud märtsiküüditamine oli oma ulatuselt suurim. Siis viidi Eestist…

Esemekogu dialoog arhiiviga: Kalju Konsin vanavara kogumas

Maire Kuningas, koguhoidja Tiina Tael, peaarhivaar 23. jaanuaril tähistas oma 90. sünnipäeva ERMi endine teadussekretär Kalju Konsin. ERMis (toona Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum) töötas ta aastatel 1960-1983, esmalt teadusliku töötajana, alates 1976. aastast teadussekretärina. 24 tööaastast on arhiivis 24 köidet ekspeditsioonidel kogutud teatmematerjali, 22 välitööpäevikut, üle 2200 foto ning hulgaliselt esemeid. Seekordne blogilugu on sündinud…

Killuke Rootsi eestlaste argielu ERMi kogudes

Kaamera: Maris Siilats, koguhoidja ja Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tekst: Siret Saar, koguhoidja Essees „Lugemissoovitus“ („Ilmavallas II“) meenutab Hannes Varblane seika, kuidas Linnart Mäll oli talle öelnud: „Varblane, sa loed kaasaegset kirjandust, äkki loed sa ajalehti ka?! Lugeda tuleb ainult klassikat, põhitekste.“ „Mõnes mõttes oli tal õigus. /—/Aga ma kahjuks elan selles…

Rõõm rõivaist

Tekst: Reet Piiri, kuraator ja rahvarõivaste valmistajate kooli juhendaja Fotod: Anu Ansu ja Berta Vosman, fotograafid Rahvarõivaste valmistajate kool Eesti Rahva Muuseumis saatis19. jaanuaril teele seitsmenda lennu. Kool töötab koostöös Rahvakultuuri Keskusega. Kahe aasta jooksul käiakse koos üks kord kuus, laupäev-pühapäev. Iga kostüüm, mis siin koolis valmib, on individuaalne. Esimesel kokkusaamisel tutvutaksegi muusemi kogudes olevate…