Lembi Anepaio, ERMi arhivaar
Muuseumide kogumistöös on üldine reegel, et vastu võetaval esemel, dokumendil vms peab kaasas olema lugu: kelle oma see on; kes selle tõi; millal kasutas ja miks. Sellegipoolest on kogudes ka selliseid museaale, mille lugu pole muuseumini (veel) jõudnud, aga mis on ise nii erilised, et väärivad säilitamist järgmistele põlvedele.
Minna Lukase laulu- ja luuleklade on just selline. Punaste rooside kõrval ilutseb Minna nime all märkus „Abajal 11.01.26“ All nurgas aga pühendus „Laulus on imevägi, mis rinda rõõmustab.“ Paberirestauraatori Silli käe all said kulunud kaaned veidi toestatud ja ei narmenda enam.
Luuleread hakkavad pihta juba sisekaanel ja on nii eesti kui ka vene keeles. Hiljem lisanduvad mõned saksakeelsed. Ilusas tindikirjas on segamini omalooming ja tuntud laulud – ilmselgelt teadis kirjutaja ise vahet une pealt. Samuti on klade teeninud salmikuna: seal on kunstilisi pühendusi ja kirjutisi, mis on kaunistatud joonistatud ja maalitud piltidega, üks ilusam kui teine:
Ise trükitud lill, mille tagant kumab läbi järgmise lehekülje tušijoonistus. ERM Ak 19:92/1
Sõbranna Miili on aga lisanud enda kaunile lillele Goethe sõnad eesti keeles:
Tekst lille juures: Wirkus on õnne ema. Töö toob õnne mullast. Elu raskused õpetavad meid hindama elu väärtusi. ERM Ak 19:92/1
Luise aga on maalinud sõnade juurde kenad võõrasemad:
Mälestuseks! Sa ihkad armu järele. Oh armas Minna tea, Arm roosiõie sarnane Kui käes siis närtsib pea! (Eksole). ERM Ak 19:92/1
Tänapäeval esitatakse silte motodega, mis kutsuvad üles tegus olema ja õnne püüdma. 1920. aastatel tuli juhinduda kirjandusklassikast. Kõnetas ka Anna Haava vabaduseihalus. ERM Ak 19:92/1
Laulikus on lõike tuntud libretodest.
Laulud ja luuletused on ikka enamasti armastusest ja pigem õnnetumast kui õnnelikust. Ilmselt laulikut enam 1940. aastatel ei kasutatud. Mõned laulud viitavad ka Teisele maailmasõjale.
Lisaks õnnetule armastusele võib laulikust leida ka julgustavaid laule. ERM Ak 19:92/1
On ka tuntud laule, ka selliseid, mis kalduvad kergelt lorilaulu poole:
Laul, mis räägib kõrtsist purjus peaga lahkumisest ja mis on näiteks korp! Sakala laulikuski sees. ERM Ak 19:92/1
Armastuslaulude kõrval leidub pühendusi Tallinnale ja Tartule:
Mõned luuleread ja salmid on viltu kirjutatud, et tühjad kohad ära kasutada. ERM Ak 19:92/1
Nagu ühele õigele laulikule-salmikule kohane, leiab sellegi juurest kuivatatud lille, mis on mälestus mõnest ammu kadunud hetkest, mida teadis vaid lauliku omanik.
Lillede kuivatamine ja saatmine ümbrikus oli moes veel aastakümneid. ERM Ak 19:92/1
Kuna paberit polnud raisata, siis lõpeb laulik tagakaanel võõrsõnade seletuse ja ingliskeelsete nimede hääldusega:
