Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar.

Enamasti kirjutatakse ERMi kogudest siis, kui on saabunud suur kollektsioon. Seekord kirjutan ei rohkemast ega vähemast kui 12 klaasnegatiivist, mis jõudsid muuseumisse 2014. aasta kevadel, kinkijaks Sulev Pihlak Tallinnast.

Kui vastuvõtmise järg nendeni jõudis, uurisin kinkijalt, kus ja millal pildid on tehtud ning kes nende peal on, sest märkmeid seal polnud.

Kuna härra Sulevi ja meie tulevase peategelase proua Ella vanusevahe on suur ja aastatega on kadunud teised inimesed, kes oleksid osanud veel fotode kohta midagi öelda, siis olime päris hädas. Sulev teadis, et need klaasplaadid pärandas tema isale Ella Pauline Klade, sõbralik ja heatahtlik naine, kes elas terve elu Tallinnas Kalamajas Graniidi tänaval vist kahekorruselises puumajas (Sulev oli tal koos vanematega vahel külas käinud). Ella töötas apteekrina, oli Toomkoguduse liige, oma peret tal ei olnud ning ta lahkus 1980. aastatel.

Ella isa Jakob Klade olevat aga olnud Jakob Hurda kutsariks Põlvas! Palun väga! Eesti Rahva Muuseum, loodud Hurda mälestuse hoidmiseks – need negatiivid tulid nagu oma õuele kätte. Miks need olid proua Ella valduses? Miks ta neid nii kalliks pidas ja need sugulastele edasi pärandas? Nendel klaasidel olevad fotod on ilmselt tema perekonna portreed, ta on isegi pildil. Hakkasime harutama ja nüüd rullub teie ees lahti proua Ella lugu…

Vanadel fotodel on arvatavasti nii kutsar Jakob Klade kui ka teised pereliikmed ja lapsed, kes olid sel eluetapil veel isa-ema juures. Jakob sündis 30. märtsil 1851. aastal Põlvamaal Vana-Koikkülas. Tema esimene naine oli Anna Helena Räppin/Klade (s 1847) Otepäält ja neil oli kaks tütart: Alvine ja Amalie. Anna aga suri noorelt ja Jakob kosis naiseks Marie Tootsi/Klade (s 1866) Laiuselt. Sellest abielust sündis seitse last: neli tütart ja kolm poega. Olgu nad sündimise järjekorras üles loetletud: Jaan (1887), Anna Marie (Geni järgi 1892, Sulevi isa Olev Pihlaku andmetel 1902), Alide Rosalie (1894), Helene Elisabeth (Geni järgi 1895, Olev Pihlaku andmetel 1885), Johannes (1898), Karl (1901) ja Ella Pauline (1905). Olev Pihlaku andmetel oli teisest abielust sündinud üheks last.

Pere elas ilmselt vähemalt mõnda aega Vana-Koiola vallas Himmaste külas. Seal algaski Jakob Klade tutvus sama küla mehe Jakob Hurdaga. Kui Hurt valiti 1872. aastal Otepää kirikuõpetajaks, võtnud ta endale kõik teenijad oma kodukülast Himmastest. „Üks Himmaste mees olnud metsavahiks ja teine kutsariks. Viimase nimi olnud Klade. Selle naine olnud kirikuõpetaja taretüdrukuks, nagu kirjas raamatus „Jakob Hurt ja kodukant“ (koostaja Kadri Tamm, Rein Vill, 1999). Ella Pauline isa ja ema olid niisiis enne tema sündi Hurda teenistuses. Hurt oli Otepääl kaheksa aastat (1872–1880) ja suundus seejärel Peterburi. Himmaste inimesed, Hurda teenijad, läinud oma kodukülla tagasi. Viimast korda käis Hurt Himmastes oma ema matuste ajal 1899 ja see oli ka viimane kord, mil kaks Jakobit võisid kokku saada. Ella Pauline polnud siis veel ilmavalgust näinud.

 

Pere pesamuna Ella Pauline tuli ilmale 6. märtsil 1905 (vkj 21. veebruar) kell 13 Maarjamõisas ja ristiti 20. märtsil 1905 (vkj).

Ella enda käega kirjutatud eluloost on näha, et ta asus õppima algkoolis 1915. aastal. Koolitee jätkus 1921. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis (praeguse Riia ja Kalevi tänava nurgal), kus „õitsesid roosinupukesed”. Gümnaasiumist sai väärt hariduse ja selle kõrval õpetati ka enesedistsipliini, korrektsust käitumises, riietuses ja soengus, ehete kandmise oskust ja kõike muud eluks vajalikku.

Gümnaasiumi lõpetas Ella aastal 1926. Temaga koos sai tunnistuse näiteks Ellen Moora (arheoloog Harri Moora õde) ja Meeta Terri (tuntud kasvatusteadlane ja üks „Karu-aabitsa autoritest).

Võimalik, et ema varajase surma tõttu (Marie suri 48-aastasena, kui Ella oli 9-aastane) oli tütrel suur soov aidata inimesi ja omandada selleks vajalik elukutse. Isa Jakob suri 73-aastasena, Ella oli siis 19. Selleks ajaks oli Tartu Ülikoolis koolitatud juba hulga eesti soost proviisoreid, kuid ilmselt ei lubanud majanduslikud olud Ellal ülikooli astuda. 1927. aasta märtsikuus siirdus ta Tallinna ja läks tollasesse Raudtee apteeki õpilaseks. Juba sama aasta septembris avanes võimalus rohuteadust tudeerida Haapsalus Walter Hanseni pärijate apteegis (Haapsalu Vana Apteek), mille juhatajaks oli just saanud Konstantin Donner.

1928. aasta juunis tuli Ella tagasi pealinna ja asus tööle Rudolf Wallneri apteeki Narva maantee 24. Wallner oli õppinud rohuteadust nii Peterburis, Tartu Ülikoolis kui ka stipendiaadina Pariisi ülikoolis, samuti võttis ta osa erialalisest seltsitegevusest ning asutas rohuteadusliku ajakirja Pharmacia. Arvatavasti oli Ellal temalt palju õppida. Wallner oli Oskar Lutsu järel teine arstimite tundja, kes hakkas korjama eesti rahvapäraseid rohunimetusi. Ta koostas käsiraamatu „Eesti rahvarohtude sõnastik”, mis ilmus 1929. Nii olid glaubri sool, sinine silmakivi, ehmatuse pulber ja magus õli kindlasti tuntud ka proua Ellale.

1928. aastal läks Ella tööle Tallinna Vabariikliku Keskhaigla apteeki ja 1941. aastal õnnestus tal omandada apteekri assistendi kutse. Hiljem töötas ta veel 20 aastat Tallinna Linna Nakkushaigla apteegis, kust ta läks 1975. aastal pensionile.

Riigiarhiivis leiduval Tallinna psühhoneuroloogiahaigla toimiku kaadrilehel on kirjas, et Ella oli „keskmeditsiinilise haridusega“ farmatseut.

EELK Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses säilitatava matmise raamatu kohaselt suri Ella 7. detsembril 1983. aastal 78-aastasena ja on maetud Tartu Raadi kalmistule isa Jakobi ja poolõe Amalie kõrvale.

Paistab, et Ella oli tagasihoidlik naisterahvas, sest Sulevil leidus kogu pärandatud fotomaterjali hulgas vaid kolm pilti, kus on küpsemas eas Ella. Jäägu lugeja otsustada, kas lapsepõlve Ella ja väärikas eas proua Ella on üks ja sama inimene. Mulle tundub, et see on nii.

Nimeandmebaasi kohaselt pandi perenime Klade Liivimaa kubermangus, Võru maakonnas, Põlva kihelkonnas. Põlva kalmistul kohtab palju Klade-nimelisi hauatähiseid.

ERMi fotokogust leiab need pildid üles viite ERM Fk 3047:75-86 abil. Pildistamise ajal oli fotograafia juba üsna laialt levinud, ka väikestes maapiirkondades. Aga kes olid need Põlvamaa ja selle lähiümbruse fotograafid aastatel 1910–1915? Kes võis teha need fotod? Kõige tõenäolisemalt on autor Gustav Zopp (s 1883 Võru vallas), kes elas aastatel 1906–1914 Otepää vallas ja pidas stuudiot Võrus 1914–1940- Ta õppis Võru valla algkoolis, täiendas end fotograafias Heinrich Stadeni juures ja August Vinnali juures. 1929. aastal kanti ta kutseliste fotograafide nimistusse.

Nüüd läheb veidi keeruliseks, aga olgu veel öeldud, et proua Ella isa Jakob Kladde oli Sulev Pihlaku isa Olev Pihlaku ema (neiunimega Ida Rosalie Toots) isa (Kaarel Toots) õe (neiunimega Marie Toots) mees. Raske järge pidada, aga tähtis on see, et siin on näha 12 ilusat hea kvaliteediga ligi 110 aastat vana klaasnegatiivi ja me oleme leidnud nappidele teadmistele põneva otsimise kaudu lisaks uusi. Need negatiivid ei lähe ERMi kogusse lihtsalt anonüümsete ilusate piltidena, nagu meil juba neid hulgaliselt on, vaid me oleme midagi teada saanud. Ehk on need teadmised kellelegi abiks, kes tahab tuvastada lülikest selles ühes ülisuures sugupuus. Kõik parandused-täiendused on väga oodatud!

Tänan südamest kõiki abilisi ja kaasaelajaid! Kõige suurem tänu läheb Sulev Pihlakule!

 

Allikad:

Rahvusarhiiv. EAA.3148.1.223, leht 171.

Rahvusarhiiv. ERA.R-2047.3k.532.

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse matmisraamat 1944–1994, kanne nr 32.

http://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/nimepanekPtl

https://experience.arcgis.com/experience/f14f322334b645a8921e446e4863dcb0,Tartu kalmistute rakendus

https://www.kalmistud.ee/haudi?action=maetud&yldotsing=1

www.geni.com

Digaris: Postimees (1886–1944), nr 153, 11 juuni 1926

https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=1494490430600074&id=226450844070712&_ft_=top_level_post_id.1494490430600074%3Atl_objid.1494490430600074%3Apage_id.226450844070712%3Athid.226450844070712%3A306061129499414%3A2%3A0%3A1512115199%3A2268749751714335154&__tn__=%2As-R

https://tartu.postimees.ee/2670994/riia-ja-kalevi-nurgal-oitsesid-roosinupukesed

„Eesti apteekide ajaloost“. Tekstide autor Heino Gustavson, koostaja Kalju Paju. 2020.

„Jakob Hurt ja kodukant“. Koostanud Kadri Tamm ja Rein Vill. Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 1999.