Presidendipaari rahvarõivakomplekti lugu

Eesti president Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kandsid vabariigi 103. aastapäeval 24. veebruaril sel aastal Saaremaa kõige lõunapoolsema, Jämaja kihelkonna rahvariideid. Kuidas komplekt valmis, räägib rahvariidemeister Mareli Rannap.

Foto: Arno Mikkor (www.arnomikkor.com)

 Algus

Ettevalmistused algasid mais 2020. aastal, kohe pärast koroonaepideemiast tingitud liikumispiirangute lõppu. Presidendi soov oli kanda Eesti 103. sünnipäeval Saaremaa rahvariideid. Komplekti valimisel pidin arvestama sellega, et tegemist on ülipiduliku ja kõrgel tasemel sündmusega. Kuna sellisel puhul kehtivad riietusele kindlad nõudmised ja etiketireeglid, tuli rahvariidekomplektile luua terviklik väljanägemine nii, et paari välimuses valitseks kooskõla ja tasakaal. Vähe tähtis polnud seegi, et nad tunneksid end väärikas riietuses hästi ja enesekindlalt. Kõige krooniks pidi rahvariiete peale sobima presidendi ametikett koos kuldtähega.

Kavandamine

Presidendipaar soovis, et komplekti juurde kuuluks seekord ka kasukas. Seega pidid riided olema piirkonnast, kust on säilinud kasukas kas eseme või kirjeldusena. Kuna etikett nõuab maani ulatuvat seelikut, siis jätsin kõrvale kihelkonnad, kus kanti lühikest seelikut (mille pikendamine oleks liialt algset eset muutnud). Leidsin, et sobivaimad on Jämaja kihelkonna rahvariided: must seelik, kuhu on hea kinnitada ametirahaga kaasas käiv kuldtäht; hall vammus, mille peale sobib ametikett, samuti mängis rolli see, et komplekti osad, ka meeste rõivastuse omad, on olemas muuseumites. Lisaks on presidendi juured pärit Kihelkonna kihelkonnast ja veel 15. sajandil kuulus Jämaja Kihelkonna kihelkonda.

Pildivalimiku autor: Mareli Rannap

Esimese töö museaalidega sain teha kodus MuISi, muuseumite infosüsteemi abil. Valisin välja komplekti üksikosad ja alustasin kavandamist fotokollaažist, koondades sinna Jämaja kihelkonna kolme ajastu rahvariidekomplektide üksosad.

Autor: Mareli Rannap

Naise riietuse kõige nähtavam osa on seelik, mis paigutab kogu komplekti ka teatud ajajärku. Sellest alustasimegi. Valisime ühiselt välja kõige vanema, 19. sajandi algusest pärit kirikuue (ehk naiste pihaga seeliku) ERM A 291:239, mis on põhiliselt musta värvi, altäärest kitsamate punaste triipudega. Kirikuue ülemine vestiosa ehk porst on käsitsi kootud raanutehnikas ja kaunistatud erivärviliste kangaribade ja paeltega. Ladusin kogu materjali töö alguses lauale ja testisin nende kokkusobivust.

Foto: Mareli Rannap

Selleks et vältida kirjusust, oli oluline, et seelikutriipude värvid korduksid porstil, mehe vestil ja seeliku äärepaelal. Hiljem valmistas samadest materjalidest näomaskid stilist Anu Lensment.

Stilist Anu Lensmenti näomask. Foto: Siim Lõvi, ERR

Särkidest valisin kõige pidulikumad rohkete pilutikanditega käised ERM A 316:205. Kuna värvilisest klaasist kaksiknööbid selle komplekti juurde ei sobinud, tegin kõik särginööbid käsitööna. Selliseid niidist tehtud nööpe kanti Saaremaal teistes kihelkondades.

Foto: Mareli Rannap

Foto: Mareli Rannap

Etiketi nõudmiste järgi sobis särgi peale Jämaja kihelkonna helehall vammus ERM A 291:377. Vammuse ees käiva punase lipsu asemel kandis president ametiraha. Nagu ütles pärimuskultuuri spetsialist Mari Lepik Sõrvest: „Kui Jämaja naistel oleks 19. sajandil olnud selline ametiraha, oleksid nad kindlasti selle lipsu asemele pannud.“ See omakorda annab vihje, et kogukond vaatab pingsalt, mis nende rahvariietega tänapäeval toimub, nii et kui hakata rahvariiete juures midagi muutma, tuleks nendega konsulteerida.

Töö kirikuuega ERMi uurimissaalis

ERMi uurimissaalis töötasin museaalidega neli päeva: tegin jooniseid, mõõdistasin ja pildistasin esemeid.

Autor: Mareli Rannap

Ühe päeva töötasime koos kangakuduja Maret Lehisega valikus olevate seelikute kallal. Uurija seisukohalt on oluline näha korraga kõiki kihelkonna esemeid, et teada saada, mis töövõtete, materjalide ja kaunistuselementidega neid valmistati. Samuti saab nii selgeks, kas leidub erisusi, mis kinnitaksid reeglit. Näiteks muuseumis olevad Jämaja naiste vammused on kõik üsna ühesuguse lõikega, aga varrukasuude kaunistustes ei kordunud mustrid ja töövõtted kunagi.

Jämaja seelikud oma värvikirevuses. Näha on ka väikseid õmbluse erinevusi. Foto: Mareli Rannap

Kirikuued (seelikud) olid vanasti üsna lühikesed, aga nagu öeldud, oli meil vaja maani seelikut. Seega olime valiku ees, kas suurendada proportsionaalselt kogu seelikut ja laiendada seega punaste triipude ala või pikendada musta seelikuosa ja jätta punased triibud originaalsuurusesse. Selleks et jätta võimalikult originaalilähedast muljet, otsustasime viimase variandi kasuks. Vanad kirikuued käisid eest lahti: porst (vestiosa) kinnitati haakidega ja selle külge õmmeldud seeliku esiosale lõigati sisse lõhik, et see selga mahuks. Selle peal kandsid naised põlle, nii et lõhik ei paistnud välja. Kuna piduliku komplektiga ei plaanitud kanda põlle ja sellega sobivat peakatet, siis ei olnud võimalik valmistatavale seelikule lõhikut sisse teha.

Otsustasin viia kinnise küljele, nii et kirikuub käis kinni peitlukuga. Aga kangakudujal oli vaja seega välja arvestada, et küljele satuks täpselt voldipõhi, kuhu lõhik sisse kududa.

Foto: Mareli Rannap

Kirikuuega samal ajal kantud kirivöö ERM A 290:832 koopia valmistas käsitöömeister Piia Rand.

Kasukas

Foto: Siim Lõvi, ERR

Käsitöömeister ja Kihnu maalammaste kasvataja Made Uus sai tööd kasukaga alustada alles siis, kui minul oli valmis tehtud nii kirikuub kui ka vammus. Kuna kasukat kantakse nende esemete peal, siis pidid need proovis juba seljas olema.

Jämaja naiste kasukas on valmistatud 19. sajandi teise poole abukasuka ERM 12513 eeskujul, mis on ka ainuke säilinud kasukas sellest kihelkonnast.

Made Uus: „Esimene tutvus kasukaga toimus juba üle kümne aasta tagasi, kui TÜ VKA rahvusliku tekstiili erialal õppides uurisin Eesti etnograafilisi kasukaid. Tellimustöö raames käisin originaalkasukat uuesti üle mõõtmas 2020. aasta sügisel. Presidendi kasuka valmistamisel on arvestatud selle alla kuuluva rõivakomplekti lõigete ja ametirahaga, seetõttu on uuel kasukal ära jäetud seljal kuuest siilust koosnev händ. Selle asemel on selja alaosa kerge kumerusega, jälgides selle alla jääva jaki hänna suurust. Uue kasuka kaelaava on praktilist kasutust arvestades originaalist veidi kinnisem ja kasukas pisut pikem. Presidendi kasuka rinnakaunistused ja esikeskjoone reljeefne serv on originaalsuurusega. Punased rinnakaunistused on peenvillasest kangast, mille tekstuur ja värv vastavad täielikult originaalile. Kangas pärineb Põhja-Norra väikesest Manndaleni kunsti- ja käsitööpoest, kus müüakse saamlaste rahvarõivaste valmistamiseks sobivaid materjale.“

Kasukas on õmmeldud viiest väikesest meriinolambanahast käsitsi valge linase lõimega, kasutades originaalkasuka õmbluspisteid. Meriinonahk pärineb Lõuna-Eestis Karula rahvuspargis tegutseva „Maavillase sõpruskonna“ lambakasvatajate käest ja on valitud naha kerguse, õhulisuse tõttu.

Proovides selgus, et on vaja ka kaelarätikuid. Rätikud ERM A 291:462 ja ERM A 509:4249 tellisime Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskoolist. Õppejõud Inna Raua juhendamisel kudusid need valmis Vaima Reino ja Maire Noorkõiv.

Mehe riided

Mehe rahvariided valisime samuti ERMi kogude ja fotode põhjal. Kuna Jämaja kihelkonnast pole ühtegi tervet meeste särki säilinud, kasutasin naaberkihelkonna Anseküla särgi lõiget. Tikandid on aga pärit Jämaja meeste särkide detailidelt.

Mehe püksid ERM A  509:6593, vesti ERM A 12477 ja vammuse ERM A 12570 valmistas Vilve Jürisson. Vammust pikendades saime väärikama ja just konkreetsele inimesele sobivaima tulemuse.

***

Olen tulemusega väga rahul. Museaalide põhjal valmis käsitööna uus rahvariidekomplekt, mis on sobitatud tähtsa ja piduliku ürituse jaoks, aga järgib samas kõiki traditsioonilisi käsitöövõtteid. Komplekt mõjub elegantselt ja sobib kandjatele.

Mareli tegemistega saab kursis olla tema kodulehel Saarevilt.

Lisa kommentaar