Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus võimaldab kunstnikul endast maha jätta midagi püsivat. Samas teadupärast ei kõla kõigi nimi tulevaste põlvede huulil. Miks mõni autor jääb tuntuks, teine vajub kiiresti unustusehõlma ja kolmas saavutab populaarsuse alles pärast surma? Selle kohta saab ainult oletada… Otto Grossschmidt (1869–1941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjatööd hinnati kaasaegsete seas,…
Siret Saar, koguhoidja Teame, et kõik on omavahel seotud: kunst, kirjandus, film… Üks motiiv või nähtus võib esineda neid kõigis, kanduda ühest teise. Selline seotus teebki kultuuri nii võluvaks. Üks selline tegelane, kes on inspireerinud loojaid, on ennemuistsete juttude ussikuningas, kes on peategelane nii maalil, vaibal, kui ka romaanis. Oskar Kallis „Ussikuningas“, 1912. https://haus.ee/?c=search&l=et&axs%5Bcontent-search%5D=ussikuningas Kirjeldustõlge:…
Egle Pihlo, konservaator Äilflaka all põlev tuli levitab hämaras suitsuses ruumis värelevat kuma; ümberringi seisavad määrdunud riietes sihvakad mehed, verised noad rasvastes kätes. Üles kääritud kuuevarrukad, valged, soonilised, verepritsmetega käed, karbusega kaetud pead, suurepärane rahulolu, kuid tõsidus pilkudes, tubakajunnid suus kõva glamm’i (kõnelemise) saatel liikumas – kõik näitab hetke tähtsust, samas kui laxman kaalub iga…
Maire Kuningas, koguhoidja Selle aasta 11. augustil oleksime tähistanud Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikonservaatori Laili Kuusma 60. sünnipäeva ja 35 aasta tööjuubelit, kuid saatusel olid teised plaanid ja Laili lahkus meie juurest 2018. aastal. Siin on meenutus Lailist ja tema tööst ERMis ja ühtlasi annab see põgusa vaate ka ERMi konserveerimisosakonna tegemistele, muuseumi tööruumidele ning inimestele,…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Suvi ja raamatud, lugemine hommikul, päeval ja õhtul ning poole ööni välja. Just selline oli üks õige koolivaheaeg. Kindlasti tunnevad selles pildis end ära kõik vanuses 50+ (võibolla isegi 40+) olevad muuseumitöötajad. Nii ka meie. Pöördusime oma lapsepõlve lahutamatute kaaslaste poole: „Pipi Pikksukk“, „Karlsson…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Saaremaal polnud meil milleski õnne. 17 augustil tegime huvitava jalutuskäigu läbi Orinõmme ja Liigalaskma külade. Esimeses joonistasime kaunis täpse situatsiooniplaani Härma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), pääle selle külastasime rea teisigi peresid. Tööd mainit külades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Hornyánszky perekondlikel põhjusil juba teisipäevaks Kuivastus olema (post!) ja nõnda…
Ülle Jäe, koguhoidja Seenemetsa minnes on kasulik kaasa haarata mõni seenemääraja – tuttavale kukeseenele on sageli kosilasi hulgi, aga selle abil saab n-ö parketikõlbulikuks tunnistada nii timpnarmiku, kitsemampli kui ka mõne heiniku. Mitme seeneraamatu (kaas)autor on Vello Liiv, kes on hoopis kunstiharidusega ja tähistas selle aasta mais 85. sünnipäeva. Väga hea materjali tundmine ja kunstnikusilm…
Maire Kuningas, koguhoidja Kaaned kaitsevad raamatu originaalkaasi kriimude ja plekkide eest, aga samas ka kaunistavad head raamatut. ERMi kogudes on omajagu raamatukaasi, järgnevalt on võimalik valikuga neist tutvuda. Olen tänulik lugejale, kes saadab meile tagasisidet kaante tehnikate, kavandi valmistajate ja autorite kohta. ERM D 42:1 Raamatukaaned on leitud Veltsi mõisast Saksamaale ümberasunud perekond Dehni mahajäänud…
Siret Saar, koguhoidja Elulood peegeldavad inimese kogemusi. Need sündmused, millest eluloos räägitakse, ei pruugi olla olulised iseenesest, küll aga osana inimese arenguloost. Üks eluloolise kirjutamise viise on päeviku pidamine, mis on vahetu, sest seda kirjutatakse reaalajas. On ka praktilise iseloomuga päevikuid, näiteks reisi-, trenni- ja toitumispäevik, meteoroloogilised tähelepanekud jms. Need on tekstid, mis registreerivad tegelikkust…
Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator ERM on paberikonservaatorile põnev tööpaik, sest lisaks paberdokumentidele, raamatutele jms on vaja korda teha ka mitmesuguseid paberist esemeid. Vahel kujuneb see tõeliseks proovikiviks, aga heaks abimeheks on alati taustauuringuid nii materjali kui ka eseme valmistamise-kasutamise kohta, lisaks laieneb silmaring. Uue näituse „Rannarootslased. Estlandssvenskar“ ettevalmistamise perioodil sattus mu töölaule mõnigi…