Tekst: Indrek Jääts, ERMi vanemteadur Pildid ja pildiallkirjad ajakirjast Globus, Bd. 31, 1877 Hiljuti jõudis nii Tartu kui ka Tallinna teadusraamatukogudesse hulk kirjandust Taiwanilt. Andres Kollist juhtis mu tähelepanu raamatule, mille kaanel leidub lisaks hiina hieroglüüfidele ka kirillitsat, ladina kirja ning araabia numbreid: „Экскурсия на Формозу 1875. Этнографическое путешествие П. И. Ибиса“, Pavel Ivanovich Ibis.…
Piret Koosa, ERMi teadur Septembris pidas ERMis loengu Dr Erica Lehrer Concordia Ülikoolist Montrealist. Erica huvi- ja tegevusvaldkonnas põimuvad muuseumi-, mälu- ja pärandiuuringud. Oma uurimistöös on ta keskendunud juudi kultuuripärandile Poola muuseumides ja nn keerulise pärandi kureerimise küsimustele. Viimastel aastatel on Erica pööranud tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa seotusele koloniaalpärandiga ning dekoloniseerimise võimalikkusele ja vajalikkusele selle…
Piret Koosa, ERMi teadur Rahvusvahelisel muuseumimaastikul on märksõna „dekoloniseerimine“ põlis-, vähemus- ja mittekohalikku päritolu rahvaste kogusid puudutavates mõttevahetustes aktuaalsena püsinud juba mõnda aega. Dekoloniseerimistaotlusest hargnevad arutelud pole piirdunud otseselt koloniaalkontekstis kujunenud muuseumide kogude ja uurimistavade lähema vaatlemisega. Ebavõrdsetele võimusuhetele osutavaid kriitilisi küsimusi on esitatud ka näiteks poliitiliselt ja majanduslikult jõupositsioonil olevatest piirkondadest pärit kogujate kogumispraktika…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…
“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…
Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi, täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…
Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…
Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister ja seksuoloog. Emakaga inimene menstrueerib keskmiselt seitse aastat oma eluea jooksul. Selles statistikas on silmas peetud küll neid päevi tsüklist, mil vajatakse menstruatsioonitarvikuid, ning fookus on sellel, kui palju toimetulek menstruatsiooniga mõjutab inimese elu. Neile mõjudele osutan põgusalt ka augustikuises blogipostituses, aluseks minu magistritöö. Seksuaalkasvatusest rääkides oli menstruatsioon teema, millest intervjueeritud…
Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…