Ajalooga asjad: majanduspiiri kaitsja kumminui

Terje Anepaio, teadur-kuraator Mehetegude aeg Vabadus tuli Eestile veretult, kuid see tõi kaasa kohustuse vabadust kaitsta. Nüüd oli vaja kaitsta oma ruumi: kodu, kodutänavat, koduküla ja riiki. Rahvaalgatuse korras taastati 1990. aastal Kaitseliit ja tekkis uus vabatahtlik organisatsioon Eesti Kodukaitse. Riik asus looma kaitseväge, piirivalvet, politseid. Esimesena taassündis piirivalve, mis sai 1990. aasta sügisel alguse…

Sajanditagused lauluread

Lembi Anepaio, ERMi arhivaar Muuseumide kogumistöös on üldine reegel, et vastu võetaval esemel, dokumendil vms peab kaasas olema lugu: kelle oma see on; kes selle tõi; millal kasutas ja miks. Sellegipoolest on kogudes ka selliseid museaale, mille lugu pole muuseumini (veel) jõudnud, aga mis on ise nii erilised, et väärivad säilitamist järgmistele põlvedele. Minna Lukase…

Ajalooga asjad: fosforiidisärk

Pille Runnel ERMi teadusdirektor Öelda oma mõte avalikkuses välja ja võtta selle eest vastutus on julge samm. Tänapäeval on palju kohti, kus seda teha: ajakirjandus, internet, trükisõna, linnaruum. Sõnavabadust praktiseeriti ka nende 1980ndate lõpust pärit särkidega. Toona oli selliste tekstide või sinimustvalgega särgi selga tõmbamine aga julgustükk, millele vaid paar aastat varem võinuks järgneda poliitilised…

Saarlaste vikatid vihisesid lõhnavas rohus

Ülle Jäe, ERMi koguhoidja Märkamatult on jaanikuust saanud heinakuu ja käes on aeg kariloomadele talvesööta varuda. Kuidas seda tööd Saaremaal 100 aastat tagasi tehti, saame lugeda Eduard Kääparise 1924. aasta välitööde päevikust. Pühapäeva õhtul, 6. juulil, jõudsin Mui külasse. Oli käes kibe heinaaeg. Päev oli üks ilusamatest. Esmaspäeval loodeti head heinategu. Esmaspäeva hommikul kl 2…

Jaanipäevamõtteid. Meie rohelised sõbrad, vallatud värvilised kaasteelised

Ave Kikas, muuseumipedagoog Päevapoliitikasse ja meediaruumi murrab sisse rohelepe, koroonakevad turgutas nii mõnelgi rohenäplust, uus panus keskkonnareostuse teemasse tuleb ühe- ja mitmekordsetest maskidest tänavaruumis. Ent samamoodi kütab kirgi „kole ja hooldamata võsa“, mis lokkab ka Eesti Rahva Muuseumi ümber. Muuseumi sees on omakorda keskkonnanäitus, kus Raadi ja Tartu keskkonna lugudele lisaks saab lugeda, kuidas inimesed…

Looga lipp ja kallisvara

Autorid: Kairi Priimets, Päästeameti peavarahoidja; Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Mida rahvusvärvid eestlasele tähendavad? Sellele võib vastata mitut moodi… Sinine võib olla taevas või hoopis rasketel aegadel meri, mis aitas põgeneda. Must saab olla nii kannatuste kui ka vapruse värv. Valge meenutab kodumaale maha jäänud lähedasi või kannab endas hoopis lootust paremale tulevikule. Ajalooliselt on…

Unikaalne soome-ugri rahvaste kongress seekord Tartus Eesti Rahva Muuseumis

Autor: Andres Heinapuu, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige. Soome-ugri rahvaste maailmakongress on Uurali rahvaste kõrgeim esindusfoorum, kuhu saadavad oma esindajad paljud hõimurahvad ja kultuuriseltsid. Kongressi eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuuri ja keeli, edendada nende omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendusi. Kongressid toimuvad aastast 1992 igal olümpia-aastal. Need on toimunud…

Eesti Rahva Muuseum on kogu rahva muuseum

Alar Karis, ERMi direktor. Eesti Rahva Muuseum (ERM) võttis maikuu päikselistel kevadpäevadel vastu uue arengukava. See tähendab, et muuseumipere liikmed on kokku leppinud ühistes arengueesmärkides ja suundades, kuhu tahame liikuda järgnevate aastate jooksul. Meie jätkuv missioon on olla Eesti ning soome-ugri hõimurahvaste kultuuri, identiteedi ja mälu hoidja, pärandi mõtestaja ning sildade looja ühiskonnas. Tulevikku vaatavalt…

Tule raamatukokku!

Karin Kiisk, ERMi bibliograaf. Nüüd, mil ERM on saanud uksed külastajatele avada, on ka muuseumi raamatukogu taas huvilistele lahti. Infoks neile, kes pole ERMi raamatukogus varem käinud: asume hoone A-osas kohe piletikassa kõrval. Raamatukogu külastamiseks pole muidugi piletit vaja. Tee aga uks lahti ja astu sisse! Raamatukogu on avatud T–R  10–17 (riiklike pühade eel kuni…

Kuidas ma ERMi jõudsin. Ljudmilla Mesropjani lugu

Autor: Ljudmilla Mesropjan, festivali „Lehesaju muusika“ asutaja ja korraldaja. Festival „Lehesaju muusika„ on algusest peale osutunud edukaks projektiks: mõnedki korrad on meid nomineeritud kultuuripreemiale ja aasta kultuurisündmuse tiitlile. 2020. aastal andis Tartu linn mulle teenetemärgi selle eest, et olen oma tegevusega andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arendamisse. Kümme aastat on autorilaulu festival toonud Tartusse nii…