Ajalooga asjad: esimene sularahaautomaat

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 1990. aastate alguse märksõna oli majandusvabadus. Selle nähtavam osa oli rahareform, mille tulemusel võeti kasutusele suure sümboolse tähtsusega ja loodetavalt finantsilist stabiilsust tagav Eesti kroon. Finantskanalid tegid 1990. aastatel läbi kiire arengu. Igapäevaelus asendus igakuine Hoiukassast palgaraha välja võtmine elektrooniliste pangakanalitega. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tegelenud Eesti 1990ndate esimesel poolel mitte panganduse reformimise,…

„Mul on hobu, tulihobu, mustalakane… „ /Ellen Niit/

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…

Ajalugu on elamus! Üle-eestiliste ajarännakute kogemus

Kaari Siemer, Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja. 6.–16. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi eestvedamisel üle-eestiline ajarännaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Rännaku käigus vaatame märgilist ajaloosündmust tavainimese silmade kaudu. Läheme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.…

Ajalooga asjad: öisteks tantsupidudeks kohandatud kassettmakk

Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator Taasiseseisvunud Eesti linnades ja väiksemates asulates hakkas vargsi pead tõstma senitundmatu, elektroonilisel tantsumuusikal põhinev globaalne subkultuur. Muusikahuvilised noored ootasid, kassettmakk lindistusvalmis, BBCst ja Radiomafiast John Peeli muusikasaateid ning MTV öiseid alternatiivmuusika programme. Sellised stiilid nagu house ja tekno erinesid kommertskanalites mängitust ning tõid kokku noori, kellest kujunesid kohaliku underground klubikultuuri tegijad ja…

Ajalooga asjad: kohvimasin ja sügavkülmik

Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika ”esimeste pääsukestena” ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad. 1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: „Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval.…

ERMi kunstikogu korrastamine 2018–2020

Silli Peedosk, ERMi konservaator; Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna juhataja. Koos ERMi loomisega 1909. aastal sai alguse ka muuseumi kunstikogu, mida täiendati kuni 1940. aastani samaaegselt etnograafilise ainese kogumisega. Eriti jõudsalt kasvas kunstikogu aastatel 1939–1940, kui Eestist lahkuvad baltisakslased jätsid muuseumile kokku ligi 600 teost, põhiliselt maale ja graafikat. Kahjuks jaotati hinnalisem osa kunstikogust 1940.–50. aastatel kahe…

Ajalooga asjad: majanduspiiri kaitsja kumminui

Terje Anepaio, teadur-kuraator Mehetegude aeg Vabadus tuli Eestile veretult, kuid see tõi kaasa kohustuse vabadust kaitsta. Nüüd oli vaja kaitsta oma ruumi: kodu, kodutänavat, koduküla ja riiki. Rahvaalgatuse korras taastati 1990. aastal Kaitseliit ja tekkis uus vabatahtlik organisatsioon Eesti Kodukaitse. Riik asus looma kaitseväge, piirivalvet, politseid. Esimesena taassündis piirivalve, mis sai 1990. aasta sügisel alguse…

Sajanditagused lauluread

Lembi Anepaio, ERMi arhivaar Muuseumide kogumistöös on üldine reegel, et vastu võetaval esemel, dokumendil vms peab kaasas olema lugu: kelle oma see on; kes selle tõi; millal kasutas ja miks. Sellegipoolest on kogudes ka selliseid museaale, mille lugu pole muuseumini (veel) jõudnud, aga mis on ise nii erilised, et väärivad säilitamist järgmistele põlvedele. Minna Lukase…

Ajalooga asjad: fosforiidisärk

Pille Runnel ERMi teadusdirektor Öelda oma mõte avalikkuses välja ja võtta selle eest vastutus on julge samm. Tänapäeval on palju kohti, kus seda teha: ajakirjandus, internet, trükisõna, linnaruum. Sõnavabadust praktiseeriti ka nende 1980ndate lõpust pärit särkidega. Toona oli selliste tekstide või sinimustvalgega särgi selga tõmbamine aga julgustükk, millele vaid paar aastat varem võinuks järgneda poliitilised…

Saarlaste vikatid vihisesid lõhnavas rohus

Ülle Jäe, ERMi koguhoidja Märkamatult on jaanikuust saanud heinakuu ja käes on aeg kariloomadele talvesööta varuda. Kuidas seda tööd Saaremaal 100 aastat tagasi tehti, saame lugeda Eduard Kääparise 1924. aasta välitööde päevikust. Pühapäeva õhtul, 6. juulil, jõudsin Mui külasse. Oli käes kibe heinaaeg. Päev oli üks ilusamatest. Esmaspäeval loodeti head heinategu. Esmaspäeva hommikul kl 2…