Konverents: muuseumide ühiskondlik mõju

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…

„Kohtumiste“ lood

Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ja ongi sõda. Täpselt selline, millest Teise maailmasõja läbi käinud vanaisa rääkis ja nagu näidati koletutes propaganda eesmärgil toodetud sõjafilmides, mida nõukogude lapsi viidi kohustuslikus korras vaatama juba esimestest klassidest alates. Jubedad kaadrid Ukraina vabadussõjast ja küüniline Vene retoorika viib hoobilt tagasi aega, kui olime suure Venemaa „vennalikus“ peres.…

Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…

Reet Piiri: rahvarõivad on kokkukuuluvuse märk

ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…

Gustav Ränga kirjad Kustaa Vilkunale 1939. ja 1940. aastast

Marleen Metslaid, ERMi teadur. 2022. aasta veebruaris möödus 120 aastat tuntud etnoloogi Gustav Ränga (1902–1998) sünnist. Sel puhul korraldab Eesti Rahva Muuseum Hurda saalis 6. aprillil 2022 konverentsi „Gustav Ränk 120. Tartust laiemasse maailma“, kus antakse ülevaade Gustav Ränga pärandist Eesti etnoloogias ja rahvusteaduste arendamisest paguluses. Teave konverentsi kohta. Saaremaalt taluperest pärit Gustav Ränk õppis…

Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

endel kõks Tartu vaade 1938

Endel Kõksi ja Gustav Raua elujaatus

Eero Epner, näituse „Värvide ilu. Eesti kuldajastu kunst Enn Kunila kollektsioonist“ kuraator. 1938. aastal asetas 26-aastane Endel Kõks oma Tartu kesklinna ateljees üles suuremat sorti lõuendi ja asus maalima kodulinna. Kõks sündis siinsamas Tartus kingsepa pojana, lidus ilmselt poisikesena mööda linna ringi ja tundis iga nukakest. Ent sellest maalist pidi saama hoopis midagi pidulikku ja…

Richard Maacki jälgedes Amuuri jõele

Täna kell 18 esitleb etnoloog Indrek Jääts ERMi Hurda saalis oma raamatut „Maack Amuuril. Ühe ekspeditsiooni lugu“, mis räägib baltisaksa maadeuurija Richard Maacki ekspeditsioonist Amuuri jõele aastail 1855-1856. Selle uurimisretke tulemusena sündinud venekeelne raamat „Reis Amuurile“ (1859) ning selle juurde kuuluv illustratsioonide mapp mõjusid Jäätsile sedavõrd inspireerivalt, et ta sõitis esmalt ise Amuurile, süvenes siis…

Kotid avatud hoidlas

Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aastakümneid tagasi. Pildigalerii.

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Tänapäeva rahutus maailmas on kosutav tunda rõõmu sellest, mis meil olemas on. Tähtsaimaks on kindlasti meie oma riik, oma keel, oma kultuur. Vabariigi sünnipäeval saab Eesti Rahva Muuseumi fotokogu abiga heita pilgu paljude aastakümnete taha, et vaadata, kuidas pidupäeva siis tähistati. Teie ees on 19 fotot, millest seitse esimest kajastavad…