Lastesaabaste konserveerimine

Autor: Silli Peedosk, ERMi konservaator. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi kogu, PAL 1603:1 Aj 433:1; PAL 1603:2 Aj 433:2) Jalanõud on olnud ajast aega kõige levinumad nahkesemed, mida inimesed on valmistanud ja kasutanud. Ent samas on vanu jalatseid, mis on tänapäevani hästi säilinud, üsna vähe. Neid kulub inimesel elu jooksul mitu paari, kuid vanasti kanti neid…

Polükroomse ehisseina konserveerimine

Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna juhataja. Ülevaade põhineb konservaator Egle Mikko magistritööl. Konserveerimistöödel olid praktika raames abiks mitmed Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid. Meisterpuunikerdaja Joachim Armbrustile omistatud altaripealse ehisseina enam kui kolm aastat väldanud konserveerimine on lõppenud. Seina nikerdajast ja sellest, kuidas see muuseumisse jõudis, saab pikemalt lugeda 10. oktoobril ilmunud blogiloos „Ühe altari muuseumisse sattumise lugu……

ERMi kogudega seotud lõputööd Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas nahaosakonnas. Ühe töö valmimine

See blogilugu on pühendus nahale kui aegade vältel kasutatud väärtuslikule materjalile. Esmalt annab ERMi konservaator Silli Peedosk ülevaate Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas nahaosakonna lõputöödest, mis põhinevad ERMi kogudel. Nahadisainer Liisi Tisler aga kirjutab oma lõputöö põnevast loomisprotsessist. Lõputööd Silli Peedosk, ERMi konservaator ERMi B-fuajees on alates 4. novembrist avatud näitus ,,Minevikust tulevikku“, millega tähistatakse Pallase…

Kuidas kasida Tarbeklaasi “Kassikakku”? Klaasi hooldamine kodustes tingimustes

Karoliine Bürkland, ERMi konservaator “Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate.“ (M. Maeterlinck „Sinilind“) Ja see harjutamine võttis aega 30 aastat! Või nii vähemasti tundub, sest äkitselt on hinnaliste Iittala merelainetest inspireeritud vaaside kõrvale tõusnud meie oma nõukaaegsed Tarbeklaasi „Žabood“ ja „Kassikakud“. Tegelikult polegi ju…

Saarepuust laua restaureerimine

Tekst ja restaureerimistöö: Mariliis Vaks. 2017. aasta suvel korrastasime konserveerimisosakonna välitööde raames koos Indrek Tirruli, Roland Suitsu ja Karl-Erik Hiiemaaga ERMi Heimtali muuseumi kogusse kuuluvaid puidust ja metallist esemeid. Sellest said alguse mitmed pikemad tööprojektid: praeguseks on korda tehtud paljud muusemihoone interjööris kasutusel olevad mööbliesemed ning restaureeritud kaks algupärast koolimaja siseust. Selles blogiloos räägin lähemalt…

Killud toovad õnne – klaasist puuviljavaagna restaureerimine

Tekst ja restaureerimistöö: konservaator Karoliine Korol. Lapse hooletu sahmimise tulemusena laualt maha löödud morsiklaas võib marakratile esmajoones hulga pisaraid tuua, kui vanema noomivad sõnad pea kohal müristavad ja häbitunne külaliste ees kõrvad ludusse sikutab. Siis aga kostab üle laua tädi muretu hõige: „Ei ole hullu – killud toovad õnne!“ Midagigi head sellest segadusest! Kohe haaratakse hari…

Ühe altari muuseumisse sattumise lugu…ja salapärane mees peitliga

Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui võtta ette jalutuskäik läbi maalilise Raadi mõisapargi ja astuda üle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna läve, võib leida ennast silmitsi barokkperioodist pärineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on jõudnud muuseumisse 1939. aastal.[1]  Kirja pandi see altarina, kuigi pigem võiks seda pidada epitaafiks[2] või epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…

Kultuurimaiad kahjurid

Autor: Eve Kasearu, ERMi kogude hooldustalituse juhataja. Fotod: Arp Karm. Muuseumides võib aeg-ajalt leida putukate tegevuse jälgi või veelgi enam – kohata elus sitikaid. Kõige sagedasemad soovimatud külalised on riidekoi, mööbli-toonesepp, nahanäklased, majasoomukas ja lõuna-aidaleedik. See blogilugu tutvustab nende kahjurite elutsüklit ja argipäeva kultuuriväärtuste keskel, sh seda, millised esemed neile kõige enam mokkamööda on. Samuti…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…