Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

endel kõks Tartu vaade 1938

Endel Kõksi ja Gustav Raua elujaatus

Eero Epner, näituse „Värvide ilu. Eesti kuldajastu kunst Enn Kunila kollektsioonist“ kuraator. 1938. aastal asetas 26-aastane Endel Kõks oma Tartu kesklinna ateljees üles suuremat sorti lõuendi ja asus maalima kodulinna. Kõks sündis siinsamas Tartus kingsepa pojana, lidus ilmselt poisikesena mööda linna ringi ja tundis iga nukakest. Ent sellest maalist pidi saama hoopis midagi pidulikku ja…

Kotid avatud hoidlas

Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…

Miljard Kilk Köögis

Miljard Kilk ja Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Reet Mark, ERMi näituste peaprodutsent. ERMi galeriis saab maikuu alguseni vaadata ligi kuutkümmet Miljard Kilgi maali. Siinses blogiloos keskendun aga kahele: üks neist kuulub tema tuntuimate teoste hulka ja teine, hilisema loomeperioodi pilt, on pärit Viinistu kunstimuuseumi püsiekspositsioonist. Moskva olümpiamängude ajal – aastal 1980 – maalis Kilk ühe oma tuntuima pildi, mille ametlik pealkiri on…

Pooleks lõigatud margid

Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…

Näitusest „Kaasav ELU” Eesti Rahva Muuseumis

Tiia Artla ja Jana Kadastik, näituse loojad Kogu maailmas tõuseb üha enam esiplaanile kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. On vaja luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Kasutajakeskse disaini põhimõtet näitab kõige ülevaatlikumalt selline skeem: Nätuse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond, pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

Vaata! Kas kuuled?

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Marcus Maederiga tegi intervjuu Markus Köcher, Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaator. Muuseumi püüd võita inimese tähelepanu on pannud museolooge otsima viise, kuidas ja mis vahenditega tabada inimese emotsioone. Koostööd tehakse heliloojatega, kogenud režissööride, uue põlvkonna kunstnike ja teadlastega, samuti noortega ja koolidega. Eesti Rahva Muuseumil on näituseruumis helide esitlemisel päris põnevaid…

Muuseum ja soomeugrilased nõukogude ajal. Hõimlaste tagasivaateid uurimislukku

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019–2021 tegelesid ERMi teadurid süvendatult uurimistööga, mis keskendus nõukogudeaegsetele soome-ugri välitöödele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesmärgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste mälestusi ning käsikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30–50 aasta tagustele sündmustele ja etnograafilise koostöö iseärasustele. Algselt põhimeetodina kavandatud välitööd tuli meil…

Tasa! KGB

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…