Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…
Tekst: rõivalooja Liina Laaneoja. Kui Annika Vaalma ja minu loodud Etnowerki kudumeid vaadata, siis üks on selge – värvi on! Rikkalik etnograafiline pärand on meid heldelt inspireerinud. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamise järel valminud mudelid on alguse saanud peamiselt rahvarõivaste lõigetest ja materjalidest. Nii sobivadki need kenasti kokku kas rahvarõivaseelikuga või saab neid kanda eraldi rahvuslikus…
Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…
Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator Taasiseseisvunud Eesti linnades ja väiksemates asulates hakkas vargsi pead tõstma senitundmatu, elektroonilisel tantsumuusikal põhinev globaalne subkultuur. Muusikahuvilised noored ootasid, kassettmakk lindistusvalmis, BBCst ja Radiomafiast John Peeli muusikasaateid ning MTV öiseid alternatiivmuusika programme. Sellised stiilid nagu house ja tekno erinesid kommertskanalites mängitust ning tõid kokku noori, kellest kujunesid kohaliku underground klubikultuuri tegijad ja…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika ”esimeste pääsukestena” ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad. 1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: „Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval.…
Terje Anepaio, teadur-kuraator Mehetegude aeg Vabadus tuli Eestile veretult, kuid see tõi kaasa kohustuse vabadust kaitsta. Nüüd oli vaja kaitsta oma ruumi: kodu, kodutänavat, koduküla ja riiki. Rahvaalgatuse korras taastati 1990. aastal Kaitseliit ja tekkis uus vabatahtlik organisatsioon Eesti Kodukaitse. Riik asus looma kaitseväge, piirivalvet, politseid. Esimesena taassündis piirivalve, mis sai 1990. aasta sügisel alguse…
Lembi Anepaio, ERMi arhivaar Muuseumide kogumistöös on üldine reegel, et vastu võetaval esemel, dokumendil vms peab kaasas olema lugu: kelle oma see on; kes selle tõi; millal kasutas ja miks. Sellegipoolest on kogudes ka selliseid museaale, mille lugu pole muuseumini (veel) jõudnud, aga mis on ise nii erilised, et väärivad säilitamist järgmistele põlvedele. Minna Lukase…
Pille Runnel ERMi teadusdirektor Öelda oma mõte avalikkuses välja ja võtta selle eest vastutus on julge samm. Tänapäeval on palju kohti, kus seda teha: ajakirjandus, internet, trükisõna, linnaruum. Sõnavabadust praktiseeriti ka nende 1980ndate lõpust pärit särkidega. Toona oli selliste tekstide või sinimustvalgega särgi selga tõmbamine aga julgustükk, millele vaid paar aastat varem võinuks järgneda poliitilised…
Ülle Jäe, ERMi koguhoidja Märkamatult on jaanikuust saanud heinakuu ja käes on aeg kariloomadele talvesööta varuda. Kuidas seda tööd Saaremaal 100 aastat tagasi tehti, saame lugeda Eduard Kääparise 1924. aasta välitööde päevikust. Pühapäeva õhtul, 6. juulil, jõudsin Mui külasse. Oli käes kibe heinaaeg. Päev oli üks ilusamatest. Esmaspäeval loodeti head heinategu. Esmaspäeva hommikul kl 2…
Ave Kikas, muuseumipedagoog Päevapoliitikasse ja meediaruumi murrab sisse rohelepe, koroonakevad turgutas nii mõnelgi rohenäplust, uus panus keskkonnareostuse teemasse tuleb ühe- ja mitmekordsetest maskidest tänavaruumis. Ent samamoodi kütab kirgi „kole ja hooldamata võsa“, mis lokkab ka Eesti Rahva Muuseumi ümber. Muuseumi sees on omakorda keskkonnanäitus, kus Raadi ja Tartu keskkonna lugudele lisaks saab lugeda, kuidas inimesed…