Svetlana Karm, teadur
Arp Karm, fotograaf
Austraalia eesti ajalehest Meie Kodu saab 24. mail 1951. aastal lugeda:
Meilbourne´i eestlased kogunesid emadepäeva pühitsemiseks pühapäeval, 13. mail South Meilbourne Temperance Hall´i. Aktuse avasõna ütles M.E.Ü „Kodu“ aseesimees V. Maidre, kes mainis, et pühitseme tänast päeva eesti emale; neile, kes on kaasa teinud kõik pagulasraskused, ja neile, kes kodumaale maha jäid ning sääl kannatavad võõrvõimu barbaarset iket, ning neile, kes vägivaldselt on küüditatud oma kodudest Nõukogude Liidu lagendikele ja Siberi tühermaadele, kuid ka neile, kes on läinud manala kodadesse emakese maamulla alla. Avasõnale järgnes klaaverisoolo pr. Saima Nigol´ilt, mille järele E. Tõnismäe pidas emadele väga südamliku kõne. Ta näitas, kuidas eesti ema on oma kodu süda ja kuidas eesti ema on suur ka rasketel ning raskeimatelgi aegadel. Paguluses jääb eesti ema üheks suuremaks ülesandeks hoida ja kasvatada eesti rahvuslikku mõtete ja meelt. Kõnele järgnes ühislaul „Ema süda“, mille järele Vilma Joosep ja õpilased kandsid ette deklamatsioone emadele. Siis pr. Ireen Haldma ja Eerik Purje duett laulis meeleolulise „kadunud muinaslood“, E. Purje esitas veel akordioonisoolo ning pr. Hilda Rendit´i haaravate sõnadega öeldut lõppsõnaga jõudis aktus lõpule. Säält siirduti kirikusse, kus pastor U. Stockholm pidas nelipühi ja emadepäeva-kohase jumalateenistuse.
Emadepäeva tähistamise traditsioon algas Eestis 1920. aastatel ja see kujunes Teise maailmasõja eel üheks populaarsemaiks riigipühaks. Muidugi jätkasid seda tava eesti pagulased ka võõrsil pärast seda, kui Nõukogude võim selle siin Eestis maha vaikis. Siiski tähistati emadepäeva kodumaalgi perekondlikult ikka edasi (vt www.folklore.ee, märksõnaga emadepäev).
Seda kinnitavad ka kirjad-postkaardid Karmide perekonnaarhiivis. Emadepäev ja ema sünnipäev, mis oli ka kevadel, ning jõulud, mis ühtisid vanema õe sünnipäevaga – need on need tähtpäevad, mille puhul on kodumaale kirju saatnud Roland ja Elmar Tõnismäe, kes põgenesid Eestist 1944. aastal. On põhjust arvata, et viimane on seesama Tõnismäe, kellest oli juttu ajalehes.
Sugulased on hoolikalt kogunud perearhiivi kirju, pilte, ametlikke dokumente jm huvitavat materjali, mida töötatakse praegu läbi ja mis ilmselt leiab kunagi koha ka muuseumikogus. Tutvustame enne emadepäeva väikest osa sellest pärandist. Kirjad-kaardid on adresseeritud Wilhelmiine Tõnismäele (neiuna Märtens, kuni 1938. aastani Tõnisson) ja paar kaarti Elfriide Pruulile (neiuna Tõnisson).
Tõnissonide lapsed. Vasakult Elmar (perekeskis Elts, 1911–1981), Miralda (Mirts, 1917–2014), Elfriide (Prits, 1906–1996) ja Roland (Rolts, 1909–1979). Rakveres, 31. august 1922. Peterburis sündinud laste esimene aasta Eestis. Ilmselt pildistatud rändtsirkuse külastamise ajal.
Esimeses reas vasakult isa Robert Johannes (1878–1934), tütar Miralda, ema Wilhelmiine (1876–1966) ja poeg Roland. Teises reas poeg Elmar ja tütar Elfriide. Pildistatud 22. septembril 1929.
Tõnissonid 2. septembril 1934. Selle aasta kevadel jäi pere isata.
Veel ei teata, et mõne inimese jaoks oli see viimane koosviibimine pere ja sõpradega… Pildistatud 1943. või 1944. aastal.
***
Armas Mammi!
Midagi ilusat, armast – tärkab,
kui kirjutan neid ridu –
Sulle, kallis mammu!
Sinule hüüan, Sinu
eluradale, Sinu aastatele,
Sinu püüdele, Sinu tahtele,
Sinu soovidele – kui ühe
eesti emale – sellel suurel
pühal – proosit! kuna
õnnitlusi ütleb kaart ise!
Matti
Enno
Ja Mina – Rolts
1961
***
Armas mammu!
Kõik maailma emad pühitsevad sel päeval „Emadepäeva“
Ka Sina, ema, oled üks nende seast – kelle auaste
on „Vanaema“
See lill, siin kaardil on
meie kallimaist lilledest
Selle lillega õnnitlen
ma ja mu pojad Sind –
ema – siit võõrsilt
naeratame ja süütan
küünla – Sulle ja meie isale!
Tervist emake!
1964.
U.S.A-s.
Rolts´ud.
***
Armas ema!
Jälle ainult kirjapaber, mida ma saadan Sulle – Su suure ja auväärse hällipäeva meeldetuletuseks. Kuhu panen oma paremad soovid ja oma lapsepõlve mälestuste kausta…
Mälestuste rada, püüded ja unistused – on olnud meil kõigil. Teerada, aga säält, kust algas meie perekond ja sinna kuhu ta jõudis – pole muud kui kehvus ja murerikas, ning silmaveega leotatud teederajad – aga Sa, mammu, oled neist kõigist üle saanud – sa oled kaotanud, aga Sa oled ka võitnud! Mu kiri jääb jälle hiljaks Sulle, aga ma tahan sel päeval oma südame ja mõtetega Sinu juures olla – ulatan tervituseks oma käe Sulle – ema!
Uudist eriliselt pole olnud – lund on väga palju, aga kui sulab, siis tuleb jälle uus pääle. Kodus talitused ja muud asjad võtavad mu vabaajad kõik ära ja kui vahest on enam aega, siis lihtsalt puhkad – pole just tuju.
Eltsult pole ikka kirja saanud. Sulle, s.t. kiri teile kõikidele saatsin jõuludeks – vastust pole saanud veel. Aga kui ma mahti saan, siis kirjutan sulle veel ühe kirja.
Mu, meie roosikimp nurgas – ütleb omad soovid ja õnnitlused Sulle – ema. Rolts
***
Viimased kirjad on käes, üks Mammi + kaks pilti
-s on kõik laiali ja Pritsult väike kiri + kalender ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia maja – muud pole ma saanud. Kirjutan pääle selle veel kirja – seniks kõiki hääd soovides teile kõikidele
Rolts.
Mati Enno
Nadja +Rolts
U.S.A
1959
***
Armas Mammu!
Õnnitlen Sind Su
auväärsel sünnipäeval!
Sellel ilusal päeval
tunneme, et oleme kõik
koos ja tõstame klaasid.
Ilusat ja paha on
olnud teedel – kuid –
see suur sünnipäev
kroonib neid kõik
üles!
Hääde soovidega
Rolts.
***
Happy Birthday to Someone Very Special
Rolts, Enno, Matti
Armas ema!
Õnnitlen ja õnnitleme Sind
Su suurel sünnipäeval!
– see on olnud pikk ja väsitav tee. Meie kõik kanname hõbedaga tikitud juukse,
meie pole jõudnud kullasele pinnale – aga meie oleme
jäänud üheks terveks pereks – ja ma tunnen, et nagu polekski kaua tagasi,
kui meie olime koos ja nagu poleks Sa, teie kõik kaugel, s.o. nagu üle tänava teises majas – mälestus – on ilus ja naervatel näol ei näe ma kortse täna – aga homme!
Palju õnne,
mamma ja teised.
Rolts.
***
Mammi – siin
saadan oma parimaid soove Sulle – ilusaks
päevaks – tunnen, et
Sa polegi nii kaugel –
aga kätt ma siiski ei saa
ulatada sinuni!
Lill on alati olnud
elus – esikohal ja
loodan, et lilles on kõik
mida soovid ja mida ta
ütleb – Sulle – minu poolt.
Mai 1963. a.
Tänan väga õnnesoovi eest! R.
***
Armas emakene! ära arva, et
unustasin – ei, ei, ei!
Kui kõik jänt möödas on, küll
siis pajatan.
Mõtlesin sel päeval sinule – aga
ma ei suutnud kirjutada –
soov alati mõtlema soojalt Sulle
ning soovin Sulle tervist ja kõiki,
millegi süda rahuldust leiab.
Rolts
Armsa Vanaemale
Enno, Roland
ja O.[Olavi] Mati
***
See lill tahab öelda
kõiki – Sulle, mida ma
mõtlen – siit tarest:
mis on olnud – mis on
tulemas – ent prosit.
See on püha – sulle –
Prits.
Tervitusi perele _ R
[? mai 1963]
***
Armas Prits!
Õnnitlen Sind oma südame soojuses – sel ilusal, Emade päeval! Sul neid mudilaisi on ka olnud enam – ja kõik tahtnud suureks saada – nad on nüüd seda, kuigi vaheaega on sulle neidva raskuse annud, meelehinge ahastuse – tules põlenud välja, ahastuses, udus, suitsust veiga roomanud, mis su silmaleegi on kustutanud põleva.
Mis on läinud mineviku, seda võime ainult veel mõelda, ta on olnud valus ja söör aga olema inimesed ja katsume andestada üksteisele ja ulatame sel päeval teine teisele käe ja kõikidele emadele, kelle pojad, lapsed on kadunud – tervitame ja naeratame, et omast valust lahti saada, kuigi on see valus – aga läbi pisarate vaatame üksteisile silmi – naeratame!
Oled mu vanem õde ja meie mõistame üksteist, enam sellepärast ongi mul häämeel tänasel päeval soovida eriti veel tänutunne Sind ja su abikaasat!
Soovin õnne ja tänan!
Ma püüan Sulle veel ühe kirja kirjutada.
Hollo sõts!
Vennas
[? mai 1964]
***
27.2.58
Selles kirjas läheb teele 5 fotod, milledel selgitus tagaküljel. Erifotodel leiate meid kõiki, pildistatud nov./dets. 1957.
Doris on suur tüdruk (sai. 21. dets. 14 a.). Andrus Viking on siin 7 1/2 a. kõhna aga sitke, käes on tal mingi mängu revolver.
Erika [sakslanna] on mul kena elukaaslane (2 pilti) ja ma ise olen-nagu-olen-vagabund oma auto-sõbrakesega. Sel aastal tegime suve-jõuluvaheajal tripi Lõuna Austraaliasse (osariik) ja katsime umbes 3000 km. Ilus ja huvitav. Lapsed? Nende jaoks on selline pikk tripi kurnav. Doris oli gaidide laagris ja Andrus-Viking ühe sõbra perekonnas (k-õpetaja). Adelaide´is (S.A päälinn) peatusime Kurt Strobeli peres (teate küll). [1904–1982, Eesti džässimuusik, 1939. a. kolis Saksamaale, 1949 – Austraaliasse; S. K.]
Nüüd on muidugi elu juba ammu jälle igapäevsuse töö-toimetuse rööbastes, aga paari päeva eest pühitsesime kõige kallima + te sünnipäeva [ilmselt mõeldud Eesti Vabariigi aastapäeva, S.K.]. Nädalad lähevad hirmus ruttu ja märtsiga algab siin sügis, mis on enamasti päikesepaisteline, aga jahedate öödega. Eile aga tõusis temperatuur selle suve kõrgpunkti 101,7 ° (Fahrenheit) varjus. See täh. umbes 40° C. Ega ta hull olegi, ja siin, Melbourne´is on ta alati vaheldus. Nii ka eile k. 4 p.l. paiskus kuum põhjatuul (kõrvest) lõunasse ja temperatuur langes umbes 30 ° (F).
Austraalia on praegu kuninganna-ema külaskäigu vaimustuses ja Lätist pärinev poiss purustas ujumis-rekordeid. 15. a. ja õde 13. a. Puha maailmarekordid!
Kallis Vanaema,
Palju, palju õnne sünnipäevaks!
Musi!
Doris
Kallis Ema!
Des herzlichen Glücks- und Legens wünsche zu Deinem bevorstehenden Geburtstag. Mögest Die den Tag in voller Gesundheit mit im Preis Deiner Lieben verbringen. In Gedanken werden wir alle bei Dir sein.
Tausend herzliche Grüße und alles, alles Gute.
Deine Erika
[Wilhelmiine oli saksa keele koduõpetaja Peterburis. S. K.]
Armas emake,
selle lehe + Andrus-Vikingu
joonistatud soovidega ühineb ka minu
hell südamesoov Sulle – kõike hääd!
Suudeldes
Elmar
***
?3.62
Mu armas-kallis Emake!
Soovin Sulle südamest kõike hääd ja südamerahu! Mu süda ja mõtted on Sinu juures.
Täna on Sinu sünnipäev, loodan, et mu kallid õed ja kõik teised armsad kohapääl valmistavad Sulle ilusa päeva ka minu ja Roltsi poolt. Elagu me kallis paljukannatanud emake! Ta elagu!
Ja loodan, et ka meie tilluke kingike saabus ajaldasa.
Olin täna tööl ja siis sõitsin Andrusega linna. Kasutasin juhust ja käisime vabaõhu kunstinäitust vaatamas, kohvikus, kinos. Jõudsime pimedas tagasi, ostsime kooki ja Andruse sõnade järgi
„otsustasime veeta ilusa õhtu vanaema sünnipäevaks!“ Nii me tegime.
Armas-kallis Vanaema,
Soovin Sulle
ilusat sünni-päeva ja palju õnne
ja tervist!
Mina olen nüüd keskkoolis, kool on päris meie kodu lähedal.
Musi,
Andrus Viking
Esmasp.
Kallid,
Täna (esmasp) on Melbourne´s 2-nädalase pidustuste lõpp-päev. Ühtlasi „Austraalia tööpüha“ suur rongkäik (~ 3 km pikk). Võtsin A.V. sinna murru sisse seda vaatama. Lisan kirja mõned lõiked ajalehest (kui läheb läbi).
18. juuni
Oo sinised sitikad ja p-karva paganad!
Näete – juba 18. juuni. Aga vähemalt oma südame rahustamiseks tean, et kirjutasin õhu-grammi vahepääl. Vahepääl saabus ka kiri emalt, Elfriidelt.
Tegemist ja rähkimist on nii palju, et isegi minu vabad öötunnid kipuvad kaduma, eriti veel siis, kui olen alustanud mõnda uut raamatut.
Kallis emake, ära Sa mõtle, et Sind unustasin emadepäeval. Tean, et kalender näitas juba ootamatult liiga hilist päeva kirja läkitamiseks, kuid Emadepäeval olid lilled Sinu jaoks meil laual.
Nõndaks, kuigi alustasin seda kirja ainult Sinu jaoks, emake, siis aja kuludes, läkitan ka kõigile.
Näete, mu kallid, alustan nüüd sellega, et teen „pääpesu“ kulla Eneken-Mallele [Miralda tütar. S.K.]. Miks jätsid oma kirja mulle nii hiljaks? Saabus märtsi/apr. vahetusel, ja kui südamesoov ei liiguta pakki, siis polnud ka kahjuks lootustki, et saaksin Sind rõõmustada abituuriumi puhul. Soovin Sulle südamest õnne lõpetamise puhul, kallis E-M! Elu on sul nüüd enda kätes – ja vormida. Mõtle tõsiselt oma südame, sihi ja iseenda kujundamise üle. Nüüd vastutad ise iseenda eest ja oled iseenda kohtunik. Kaalu teiste nõuannet, sest ainult oma kogemuste ja pettumuste kaudu edasi jõuda on rakse, elu on selleks liiga lühike.
Kahju küll, aga minu pakike saabub vist alles juulis. Sellised pakid teel ~ 4 kuud ja ärasaatmine.
***
2. märts ´66
Armas emake!
Sinu suureks sünnipäevaks soovime Sulle südame põhjast kõike hääd ja kaisutame Sind hellalt!
Ja juuresoleval fotol oleme ise, et Sulle südamerahu tuua ja pisut õnne!
Elmar
Palju õnne ja musi, Vanaemake!
Andrus Viking
Kõik armsad ja kallid!
Tänu Pitsule ja Mirtsule ilusate ning kurvastavate kirjade eest! Kui tore oli jälle lugeda, õigemini teie juurde siirduda. Lähemal ajal just võtan aega, et teile vastata, juttu ajada.
Ema sünnipäeva puhul aga olgu teie jaoks minu hingepõhjast tulev tänu, teie ennastsalgava kannatuse ja humaansuse eest meie emakese eest hoolitsemisel! Suudlen Sind, mu kallis Pits! ja Sind Mirtsuke! Tänu!
Olge kindlad, ma räägin valutavast ning ennastsüüdistavast südamest, mille koormat ning kisendust olete oma hoolega leevendanud. Olge kallid ja tänage minu poolt kõiki – Augustist, teie lastest, Leidast kuni vana-Reinuni j.k.t.
Ma loodan, et kiri jõuab just õigel ajal kohale. Arvestuse järgi muidugi. Kui olen eksinud, andestage!
Südamlikke tervitusi!
Suudlen
Elmar
***
Elmar kodumaale enam ei jõudnud, Roland ja Andrus-Viking külastasid Eesti sugulasi 1977. aastal.
