ERMi kunstikogu korrastamine 2018–2020

Silli Peedosk, ERMi konservaator; Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna juhataja. Koos ERMi loomisega 1909. aastal sai alguse ka muuseumi kunstikogu, mida täiendati kuni 1940. aastani samaaegselt etnograafilise ainese kogumisega. Eriti jõudsalt kasvas kunstikogu aastatel 1939–1940, kui Eestist lahkuvad baltisakslased jätsid muuseumile kokku ligi 600 teost, põhiliselt maale ja graafikat. Kahjuks jaotati hinnalisem osa kunstikogust 1940.–50. aastatel kahe…

Ajalooga asjad: fosforiidisärk

Pille Runnel ERMi teadusdirektor Öelda oma mõte avalikkuses välja ja võtta selle eest vastutus on julge samm. Tänapäeval on palju kohti, kus seda teha: ajakirjandus, internet, trükisõna, linnaruum. Sõnavabadust praktiseeriti ka nende 1980ndate lõpust pärit särkidega. Toona oli selliste tekstide või sinimustvalgega särgi selga tõmbamine aga julgustükk, millele vaid paar aastat varem võinuks järgneda poliitilised…

Mäleta! Lehitsedes Marta Rannaste päevikuid

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Neist ärevaist juunipäevadest, mil sadadest kodudest üle Eesti viidi vägivaldselt minema ja topiti küüditamisrongidesse tuhanded inimesed, möödub tänavu kaheksa aastakümmet. Inimese elus on 80 aastat väga pikk aeg, kuhu mahub palju mälestusi ning sündmusi. Tänasel leinapäeval on meiega veel inimesed, kes sattusid juuniküüditamise õudusse. Vaatamata suurtele katsumustele on nad jõudnud väärikasse…

Kuidas vokk kõneleb ja mis tal meile öelda on

Loo autor Mathilde Frances Lind on folkloori ja etnomusikoloogia osakonna doktorant Indiana ülikoolis ja vahetusüliõpilane TÜ Viljandi kultuuriakadeemias.   Kui tulin Ameerika Ühendriikidest Eestisse välitöid tegema, ei osanud ma ette kujutada, et ülemaailmne pandeemia võiks mu plaane sel määral mõjutada. Õnneks sain tänu ERMile ning Eesti arhiivide ja muuseumide avatud juurdepääsuga andmebaasidele oma projektiga uues…

How the spinning wheel speaks and what it tells us

Author: Mathilde Frances Lind is a PhD student in the Department of Folklore and Ethnomusicology at Indiana University Bloomington, United States, and an exchange student at the UT Viljandi Culture Academy. When I first came to Estonia from the United States to do fieldwork for my PhD, I never could have imagined that a global…

Looga lipp ja kallisvara

Autorid: Kairi Priimets, Päästeameti peavarahoidja; Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Mida rahvusvärvid eestlasele tähendavad? Sellele võib vastata mitut moodi… Sinine võib olla taevas või hoopis rasketel aegadel meri, mis aitas põgeneda. Must saab olla nii kannatuste kui ka vapruse värv. Valge meenutab kodumaale maha jäänud lähedasi või kannab endas hoopis lootust paremale tulevikule. Ajalooliselt on…

Lastesaabaste konserveerimine

Autor: Silli Peedosk, ERMi konservaator. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi kogu, PAL 1603:1 Aj 433:1; PAL 1603:2 Aj 433:2) Jalanõud on olnud ajast aega kõige levinumad nahkesemed, mida inimesed on valmistanud ja kasutanud. Ent samas on vanu jalatseid, mis on tänapäevani hästi säilinud, üsna vähe. Neid kulub inimesel elu jooksul mitu paari, kuid vanasti kanti neid…

Kas pasha on eesti toit?

Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja Sellele küsimusele asus 1956. aastal välismaal elava eestlaskonna abil vastust otsima Stockholmis elav etnoloog Gustav Ränk. Ta avaldas  ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele 24. märtsil 1956 niisuguse nupukese: Eesti seltskonnas, eriti linlaste hulgas, valmistatakse üsna laiali erilist lihavõtte-sööki, pashat. Komme süüa pashat on mõnelpool nii sügavale juurdunud, et seda peetakse nagu mingiks eriliseks…

Hurda kutsari tütar

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Enamasti kirjutatakse ERMi kogudest siis, kui on saabunud suur kollektsioon. Seekord kirjutan ei rohkemast ega vähemast kui 12 klaasnegatiivist, mis jõudsid muuseumisse 2014. aasta kevadel, kinkijaks Sulev Pihlak Tallinnast. Kui vastuvõtmise järg nendeni jõudis, uurisin kinkijalt, kus ja millal pildid on tehtud ning kes nende peal on, sest märkmeid seal…

Presidendipaari rahvarõivakomplekti lugu

Eesti president Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kandsid vabariigi 103. aastapäeval 24. veebruaril sel aastal Saaremaa kõige lõunapoolsema, Jämaja kihelkonna rahvariideid. Kuidas komplekt valmis, räägib rahvariidemeister Mareli Rannap.  Algus Ettevalmistused algasid mais 2020. aastal, kohe pärast koroonaepideemiast tingitud liikumispiirangute lõppu. Presidendi soov oli kanda Eesti 103. sünnipäeval Saaremaa rahvariideid. Komplekti valimisel pidin arvestama…