Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsemine 24. veebruaril 1920 Amblas kirikuesisel väljakul.

Mälupilte Eesti Vabariigi sünnipäevast

Tiina Tael, peaarhivaar   Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…

Ohtlik mürk või imerohi? Piima tähenduse muutumisest

Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…

Käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimine

Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…

ERMi 2023 aasta tähtnäitused!

“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…

„Kui rõivas räägiks“ – põnev ERMi teematuur!

Eve-Liis Abroi, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi. Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi. Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud.…

Et aja jäljed meie vaipadel säiliksid…

Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…

Uus muuseumidefinitsioon: kaasav, kestlik, ühiskondlikult vastutustundlik ja avatud

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär, ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees Maailm muutub ja nii ka muuseumide tegevus ning eesmärgid. 1970. aastatest on muuseumide defineerimise aluseks olnud ICOMi rahvusvaheline muuseumidefinitsioon, mille viimast versiooni otsustati 2017. aastal ICOMi üldkogul uuendama asuda. Pärast pikki arutlusi võttis üldkogu nüüd Prahas uue muuseumidefinitsiooni vastu. ICOM on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, mis koondab üle…

Tähesära ERMi fotokogus. Näitlejaportreid Teatriühingu stuudiost

Tiina Tael, peaarhivaar ERMi fotokogu sai sel aastal täiendust Teatriühingu stuudio fotograafi Leemet Nurmiku (1914–2011) kultuurilooliste portreedega (ERM Fk 3078). Fotosid on 947, need pärinevad peamiselt 1950.–1980. aastatest ning neil on kujutatud Eesti näitlejaid, ooperi- ja balletitähti, muusikuid ja kirjanikke. Teatriühingu stuudiost (tuntud ka kui Parikaste ateljee) pärinevad paljud pealinna teatrite näitlejagaleriid ja neid portreid…

Nõelad peitu!

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.