Uus muuseumidefinitsioon: kaasav, kestlik, ühiskondlikult vastutustundlik ja avatud

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär, ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees

Maailm muutub ja nii ka muuseumide tegevus ning eesmärgid. 1970. aastatest on muuseumide defineerimise aluseks olnud ICOMi rahvusvaheline muuseumidefinitsioon, mille viimast versiooni otsustati 2017. aastal ICOMi üldkogul uuendama asuda. Pärast pikki arutlusi võttis üldkogu nüüd Prahas uue muuseumidefinitsiooni vastu.

ICOM on Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, mis koondab üle 45 000 muuseumiprofessionaali 119 riigist. ICOMi 32 rahvusvahelist komiteed kohtuvad kord aastas teemavaldkondade konverentsidel ning korra kolme aasta tagant üldkogul. Sel korral oli Prahas üle 3000 osaleja, Eesti delegatsioon oli esindatud 18 liikmega.

Paljudel riikidel on muuseumide jaoks oma definitsioon, millega määratletakse tavaliselt vastutus ja roll, mis muuseumil ühiskonnas on. Muuseumiks võib ju nimetada oma maja või ühte tuba seal, aga institutsionaalses mõttes peavad olema paigas teisedki ülesanded, lisaks näiteks perekondlikule mitmepõlvkonna päradusele.

Eduka tulemuseni viinud protsess

2019. aasta esimene ettepanek muuseumi defineerimise kohta ei leidnud ICOMi üldkogul enamuse heakskiitu – see rõhus liialt muuseumide ühiskondlikule missioonile. Protsess pani käima aga globaalse diskussiooni tänapäeva muuseumi ülesannetest ja rollidest.

Uut definitsiooni ettepanekut saatis ICOMi üldkogul Prahas aga edu. Uus definitsioon võeti vastu 24. augustil peaaegu ilma vaidlusteta (483 ehk ligi 92% poolt, 23 vastu, 17 erapooletut)!

ICOMi defineerimise (Define) töörühma on 2019. aastast juhtinud Lauran Bonilla-Merchav ja Bruno Brulon Soares, kellega koos tegutses enam kui 20-liikmeline töörühm. Meetodiks valiti seekord kolme-etapiline kaasamisprotsess.

ICOM Define’i töörühma liikmed. Foto: Agnes Aljas

Esimese etapina küsiti tagasisidet terminite kohta, mis peaksid definitsioonis sisalduma. Saadetud 2000 terminit koondati, analüüsiti ja valiti need, mida muuseumi definitsioonis kõige enam näha sooviti.

Terminid, mis said esimeses etapis kõige enam hääli. Foto: Agnes Aljas

Teises etapis pandi enim hääli saanud märksõnade põhjal ettepanekuna kokku viis eri sõnastuses definitsiooni. Kui sellele oli tagasisidet andnud 126 ICOMi riiklikku ja rahvusvahelist komiteed, siis kolmandas etapis koostati selle põhjal kaks definitsiooni. ICOMi juhatus valis neist välja ühe, mille poolt või vastu sai hääletada 24. augustini.

Uus definitsioon

See hõlmab väärtusi ja eesmärke, mis on muuseumi tegevuses tähtsal kohal. Lisaks traditsioonilistele põhitegevustele jäävad kõlama sellised märksõnad nagu jätkusuutlik tegutsemine, kaasamine, ligipääsu tagamine ja ühiskondliku mitmekesisuse toetamine ning inimene, külastaja, kasutaja, kogukond, kelle heaks muuseum tegutseb.

Uus muuseumidefinitsioon inglise keeles. Tumesinisega on terminid, mis on lisatud võrreldes varasema definitsiooniga. Foto: Agnes Aljas

Eestikeelne esialgne tõlge ICOMi muuseumiterminoloogia töörühmalt kõlab järgmiselt:

Muuseum on mittetulunduslik, püsiv asutus ühiskonna teenistuses, mis uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ja eksponeerib materiaalset ning vaimset pärandit. Muuseum on ühiskonnale avatud ja ligipääsetav, kaasav, toetab mitmekesisust ja kestlikkust. Muuseum tegutseb ja suhtleb eetiliselt, professionaalselt ja kogukondade osalusel, pakkudes erinevaid külastajakogemusi: hariduslikke, meelelahutuslikke ja teadmisi laiendavaid võimalusi.

Märksõnade maagia

Komiteed olid elevil, et protsess on õnnelikult lõpuni jõudnud. ICOMi president Alberto Garlandini ütles nii: „Uus definitsioon rõhutab viimase aastakümne põhilisi muutusi: kaasamise olulisust kultuuripärandi mõtestamisel, kogukondadega koostöö tähtsust ja muuseumide jätkusuutlikku tegevust.“

Definitsiooni meeskonna liikmed tõid esile mõned põhjendused:

Inkyung Chang (ICOM Korea) rõhutas, et definitsioon pidi kirjeldama, mida, miks ja kuidas muuseumis tehakse. Tegu on raamistikuga, millega muuseumide tegevus ei peaks piirduma, ning globaalse kompromissiga, mis sobis kõigile.
Annabi Chédlia (ICOM Araabia) ütles, et 18-kuuline protsess oli väga kaasav, selle käigus võeti arvesse ja kohandati definitsiooni geograafiliste, keeleliste, kultuuriliste jms erinevuste järgi.
Muthoni Thangwa (ICOM Keenia) toonitas, et definitsiooni valimisel said kõik professionaalid arvamust avaldada ja et talle ei tundu definitsioon perfektne. Muuseumi sotsiaalse vastutuse defineerimise arutelud peaksid tema sõnul jätkuma ka pärast uue definitsiooni kinnitamist. Ta avaldas kahetsust, et teemadena jäid definitsioonist kõrvale dekoloniseerimine ja tagastamine.
Nicolas Kramari (ICOM Prantsusmaa) arvates kinnitab uus definitsioon muuseumide aktiivsemat rolli ühiskonnas, mis on kooskõlas jätkusuutlikkuse ja ühiskondlike ootustega.

Definitsiooni tutvustamisel diskussiooni ei tekkinud, küll aga tuli küsimus, miks on uues definitsioonis kogumine uurimisest tagapool. Töörühma kindel veendumus oli, et muuseumitöö aluseks on uurimine, mis eelneb kogumisele, ning eks uurimine sai ka terminitest enim hääli. Nurinat oli veel selle üle, et pärand on kirjeldatud nii, et ei tooda esile looduspärandit, samuti selliste terminite üle nagu püsiv ja mittetulunduslik.

ICOM Define rõhutas siiski, et mõistete järjekord ei näita nende olulisust ning iga muuseum peab ise oma prioriteedid ja vastutusvaldkonnad muuseumide tegutsemisraamistikus paika panema.