Nõelad peitu! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja.

Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita?

Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.

Nõelapadi, mille tegi 1972. aastal Pauline Pork Mäetaguse vallas. ERM A630:161. Foto: Andres Teiss

1930.–1940. aastatel valminud nõelapadi. ERM A604:133. Foto: Andres Teiss

Nõelapadi Türi kihelkonnast. ERM A635:148. Foto: Andres Teiss

Tüüpiline näide Rahvakunstimeistrite koondise UKU toodangust. ERM A851:2195. Foto: Andres Teiss

Nõelapadi, mis jõudis muuseumisse 1942. aastal Helmi Kurriku kaudu. ERM D74:2. Foto: Andres Teiss

Elsa Tombergile (1889–1980) kuulunud hõbedast nõelatoos. Elsa abikaasa oli elukutseline maadleja Karl Tomberg. 1921–1939 elasid nad Saksamaal, ese pärinebki arvatavasti sellest perioodist. ERM A697:115

Hiiumaa naised kandsid rahvarõivaste juures vööd, mille külge kuulus puusal rippuv metallist nõelakoda. Nii olid nõelad iga hetk omast käest võtta. ERM A509:6239

Irboskast pärit ja 1920. aastal muuseumisse jõudnud kasetohust nõelatoos. ERM A272:55

Nõelahoidja pärineb Kristiine Sonntagilt Saarde kihelkonnast. Tema mees oli rätsep, kes tegi selle endale. Mõned nõelad olevat olnud kuldsilmaga, mõned puuritud silmaga. ERM A564:1796

19. sajandi lõpust Halliste kihelkonnast pärit nõelatoos. ERM 2167

19. sajandi esimesest poolest Otepää kihelkonnast pärit luust valmistatud nõelatoos. ERM 12408

Olga ja Aleksander Olli pidasid 1930. aastatel Valgamaal Priipalu alevikus väikest esmatarbekaupade poodi. Priipalus oli tol ajal kolm kauplust. Peale toidukaupade olid seal müügil ka vajalikud tööstuskaubad, sh niidid, nõelad. Teise maailmasõja ajal kauplus suleti. Padruni kestast tehtud toosis hoiti sukanõelu, mis olid mõeldud villase lõngaga õmblemiseks. ERM A1040:19