Ilmari Manninen ERMis 100

Piret Koosa, ERMi teadur.

Ilmari Manninen. Foto: ERM Fk 1273:6

Neil päevil täitub 100 aastat ERMi esimese direktori Ilmari Mannineni ametisse asumisest.

Vastiseseisvunud Eesti Vabariigis ja 1919. aastal eestikeelse õppetööga alustanud Tartu Ülikoolis oli esialgu puudus mitme valdkonna eriteadlastest ja nii tuli neid kutsuda välismaalt. Nn rahvusteaduste arendamisel on olulist rolli mänginud Soome teadlased. Üheks neist oli etnograaf Ilmari Justus Andreas Manninen (1894–1935), kes saabus ERMi juhatuse kutsel Tartusse 1922. aasta suvel, et asuda direktori ametisse.

Eesti Rahva Muuseum 1920. aastatel. Foto: ERM Fk 1126:16

Mannineni ees seisis ülesanne kujundada seni suuresti eraalgatusliku seltsina toiminud ja suurt, kuid korraldamata vanavarakogu omavast asutusest süsteemselt toimiv ja kaasaegsele museoloogiale tuginev teaduspõhine etnograafiamuuseum. Põhijoontes on need kogude korraldamise põhimõtted, mis ta 1920. aastatel sisse seadis, ERMis siiamaani kasutusel. Kogude korrastamise kõrval pööras Manninen tähelepanu kogumistöö sihipärasemaks muutmisele ning avardamisele – tema arvates oli eesti ainese kõrval oluline tähelepanu pöörata ka siinsete rahvusvähemuste kultuuripärandile.

Muuseumi ja kogude korraldusliku töö kõrval oli teine oluline eesmärk muuseum üldsusele avada. 1922. aasta alguses saadi enda käsutusse osa Raadi mõisahoonest ja juba järgmise aasta mais avati esimene rahvakultuuri tutvustav näitus. Suurem püsinäitus eesti rahvakultuurist avati 1927. aasta detsembris, aasta hiljem lisandus ka soome-ugri rahvaste ekspositsioon.

Muuseumitöö kõrval asus Manninen üsna kohe etnograafialoenguid pidama, 1924. aastast sai temast esimene etnograafiaõppejõud Tartu Ülikoolis. Just tema suunamisel kujunes välja siinne esimene professionaalsete etnograafide põlvkond (Helmi Kurrik, Ferdinand Linnus, Gustav Ränk jt).

Manninen käis usinasti välitöödel. Kunstnik Aarne Mõttus ja Ilmari Manninen ületavad raba, 1925. Foto: ERM Fk 696:26

Manninen koostas esimese eestikeelse „Etnograafilise sõnastiku“ (1925) ja tema sulest pärinevad ka esimesed kohalikku ainest käsitlevad etnograafilised monograafiad. Alates 1925. aastast hakkas tema eestvedamisel ilmuma ERMi aastaraamat, mille eesmärgiks oli tutvustada laiemale lugejaskonnale eesti ja teiste soome-ugri rahvaste etnograafilist pärandit. 1927. aastal ilmus Manninenilt ülevaateteos „Eesti rahvariiete ajalugu“.

Lisaks erialastele kirjatöödele tegeles ta etnograafia ja museoloogia laiema populariseerimisega, esinedes avalike ettekannetega ning võttes sõna päevalehtedes.

Manninen oli Eestis 1928. aastani. Siis läks ta tagasi Soome, et asuda Uuno Taavi Sireliuse järglasena Soome Rahvusmuuseumi etnograafiaosakonna juhataja kohale.

Ilmari Manninen, arheoloog Juhani Rinne, arhitekt Annika Paasikivi ja Risto Nylund, 1929. Foto: Oskari Erkki Kivistö, Museovirasto KK24S:6

Kontaktid Eesti ja siinsete kolleegidega siiski ei katkenud. Samuti jätkas Manninen eesti ainese käsitlemist oma teadustöös. 1929. aastal andis ta oma Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal välja soome-ugri rahvastele pühendatud teose „Soome sugu rahvad“. Tema suurteost „Die Sachkultur Estlands“ on Ferdinand Linnus, Mannineni järglane ERMi direktori ametis, nimetanud Eesti rahvateaduse piibliks.

Gustav Ränk, Ferdinand Leinbock (Linnus), Ilmari Manninen, prof Hahm ja Eerik Laid ERMi asutamise 25. aastapäeval. 1934. Foto: Helmi Kurrik, ERM Fk 718:3

Arhiivimaterjalid ja Mannineni kaasaegsete meenutused on jätnud temast mulje, et lisaks suurele töövõimele iseloomustas teda inimlikult soe suhtlemine ja suhtumine. Jääb vaid üle kahetseda, et kehvavõitu tervisega mees suri vaid 40-aastasena. Kuna aga kahetsemisest suuremat tulu ei tõuse, jääb üle rõõmustada, et ERMi ja Eesti etnograafiavaldkonna kujundajaks sattus sedavõrd pühendunud ja asjatundlik inimene.

Kirjandus:

Linnus, Ferdinand 1937. Ilmari Manninen. In memoriam. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XI, V-VII. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Linnus, Jüri 1990. Soome humanitaarteadlasi Tartus. – Tartu ja kultuur, 145–149. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

Linnus, Jüri 1994. Ilmari Manninen. – Kleio. Ajaloo ajakiri 10, 49-53.

Õunapuu, Piret. Ja siis tuli Soomest noor mees Ilmari Mannien… – Paar sammukest XVIII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 115-136. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Lisa kommentaar