Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…
Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…
Kõiki Kertu Saksa ameteid on ühendanud tema kultuuritaust ja loomingulisus, nii on ka nüüd, mil ta juhib ERMi. Tema põhimõte on see, et inimesed on ühtmoodi olulised ja arvamuste paljusus on tervitatav. Kõik ei pea alati ühel nõul olema ja kirglik vaidlus on lubatud, aga kui on soov koos edasi minna, tuleb leida ühisosa. Eesti…
Kadri Vissel, ERMi vanemkoguhoidja. Rahvakalendris on ridamisi tähtpäevi, mil igasugune käsitöö on ebasoovitatav või lausa keelatud. Nii ka õmblemine-nõelumine. Veelgi parem, kui nõelad on üldse silma alt ära pandud. Kuhu nad siis peita? Siin on üks tore pildigalerii, kus on näha, kuhu jõude seisvad töövahendid torgata.
Blogiloo kirjutasid Siret Saar ja Mirjam Liivak. Siret Saar on ERMi koguhoidja, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina. Mirjam Liivak on Tartu Ülikooli tudeng, kes lõpetas sama koolituse konsultandina. Nägemispuudega inimesed kuulavad kunstiteoste kirjeldusi, et saada rohkem osa visuaalsest maailmast ja mõista selle keelt. Mis on maali kirjeldustõlge? Kirjeldustõlk paneb teose sõnadesse, nägemispuudega…
Tenno Teidearu, ERMi teadur. Tarbimisest mõeldes või rääkides peetakse sageli silmas uute asjade ostmist või muul moel omandamist ja kasutamist. Tarbimiskultuur on aga märksa laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimisega seotud väärtushoiakuid, valikuid, praktikat ning neist tulenevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi väljendusvorme (Lury 2011). Tegelikult võiksime mõelda asjade tarbimisest ja kasutamisest samuti laiemalt. Lisaks kõigele muule…
ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…
Eero Epner, näituse „Värvide ilu. Eesti kuldajastu kunst Enn Kunila kollektsioonist“ kuraator. 1938. aastal asetas 26-aastane Endel Kõks oma Tartu kesklinna ateljees üles suuremat sorti lõuendi ja asus maalima kodulinna. Kõks sündis siinsamas Tartus kingsepa pojana, lidus ilmselt poisikesena mööda linna ringi ja tundis iga nukakest. Ent sellest maalist pidi saama hoopis midagi pidulikku ja…
Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…
Egle Mikko, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator; Karl-Erik Hiiemaa, ERMi konservaator.