Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Maskiga ja maskita, kuid testiga. Välitööd koroona ajastul

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga päev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie töö- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koostööd riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka välitöid. Mäletame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli täitis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-ö vana hea…

Ajarännaku radadel Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Kalle Lõuna, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ajarännak on õppevorm, mis võimaldab viia õppijad matkale nii ajas kui ka geograafilises ruumis. Kui panna end kunagi elanud inimese olukorda ja tunnetada omaaegset õhustikku, siis aitab see lisaks olnule paremini mõista ka tänapäeva. Metoodika on lihtne ja paindlik, aga eeldab siiski üsna palju eeltööd. Ajaränduri ülesanne…

ERMi Kirjasaatjate seminar 2021

Seminar „Kirjasaatjatest ühisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik“

Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal tähistas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide Võrk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti mäluasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome mäluasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuuripärandi kogumisse, väärtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid küsimused, kuidas…

Etnowerk. Mis värk sellega siis on?

Tekst: rõivalooja Liina Laaneoja. Kui Annika Vaalma ja minu loodud Etnowerki kudumeid vaadata, siis üks on selge – värvi on! Rikkalik etnograafiline pärand on meid heldelt inspireerinud. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamise järel valminud mudelid on alguse saanud peamiselt rahvarõivaste lõigetest ja materjalidest. Nii sobivadki need kenasti kokku kas rahvarõivaseelikuga või saab neid kanda eraldi rahvuslikus…

ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta võistlustöödest

Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate võrgu juhendaja. Sel sügisel tähistab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate võrk 90. sünnipäeva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 käsikirja paljudel teemadel, nii vastuseid küsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi mälestusi. Muuseumi suurima arhiivi – korrespondentide vastuste arhiivi täiendamisse on oma panuse andnud…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

Vaata! Kas kuuled?

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Marcus Maederiga tegi intervjuu Markus Köcher, Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaator. Muuseumi püüd võita inimese tähelepanu on pannud museolooge otsima viise, kuidas ja mis vahenditega tabada inimese emotsioone. Koostööd tehakse heliloojatega, kogenud režissööride, uue põlvkonna kunstnike ja teadlastega, samuti noortega ja koolidega. Eesti Rahva Muuseumil on näituseruumis helide esitlemisel päris põnevaid…

Muuseum ja soomeugrilased nõukogude ajal. Hõimlaste tagasivaateid uurimislukku

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019–2021 tegelesid ERMi teadurid süvendatult uurimistööga, mis keskendus nõukogudeaegsetele soome-ugri välitöödele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesmärgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste mälestusi ning käsikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30–50 aasta tagustele sündmustele ja etnograafilise koostöö iseärasustele. Algselt põhimeetodina kavandatud välitööd tuli meil…

Kuulus külaline ERMis ehk 1000 soovi kuldkalale

Kuldkalaga suhtles Sirje Madisson, ERMi koostöövõrgustike koordinaator. Saabusin Eesti Rahva Muuseumi Moskvast Uuest Tretjakovi Galeriist vene muinasjutule pühendatud näituselt ja tuleb tunnistada, et mul on siin olnud väga huvitav, sest ükski päev ei sarnane teisega, kogu aeg toimub midagi ja… no mulle lihtsalt meeldib olla tähelepanu keskmes. Aastasadade jooksul kujunenud harjumus! Sama arvab ka mu…