Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Tiina Tael, peaarhivaar.

Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka Rootsist, Prantsusmaalt jm.

Kuna ERMi postkaardikogu pole veel 10 aastanegi, siis võtsin selle blogiloo kirjutamiseks appi muuseumi teised kogud – fotokogu ja arhiivi, kust leiame pühadekaarte ka 19. sajandi lõpust. Tõsi, need pole märgitud pühadekaartidena, vaid ikka linna- või külapiltidena, ning kirjeldamisel pole isegi märkust sellele, et postkaart on valmistatud või seda kasutatud mingiks tähtpäevaks. Seetõttu on siinne valik juhuslik ja võib-olla vanimad ja põnevamad kaardid alles ootavad avastamist.

Lisaks fotokogule on tähtpäevakaarte kogutud muuseumi kirjasaatjatelt teema all „Küsimusi kaasaja kommetest“ (1979, KV 370), kus oli ka küsimus õnnitluskaartide saatmise kohta. Vastustest loeme välja, et kõik pidasid seda vanaks kombeks. Mõnest vastusest võis aga välja lugeda, et ega tsaariajal taluinimesed neid eriti ei saatnudki, kuna aadress tuli kirjutada vene keeles, mida maal tavaliselt ei osatud (Aili Viitar, KV 370:205). Mainitakse ka, et pigem saatsid kaarte noored. „Juba sajandi vahetusel oli komme saata pühade ajal õnnitluskaarte, seda küll nooremate poolt. Et mu isa või ema oleks mõne kaardi saanud, või siis ise saatnud, seda pole küll näinud.“ (Paul Pärna, KV 370:260).

Vanade postkaartide saatus on olnud erinev. Mõndagi neist on hoitud kui kallist mälestuseset siidipaberi sees, aga neid anti ka lastele mängimiseks, hävitati ise kolimise käigus või läksid need sõja ajal kaduma: „Kui me 1941. a sõjasuvel oma kraami metsa viisime, siis viisime sinna ka kummuti sahtlid pühadekaartidega, mis meil mõni säilinud oli. Metsast aga läksid kõik kaduma.“ (Salme Nael, KV 370:525).

Vanim ERMi kogus olev jõulu- ja uusaastateemaline postkaart võib olla Kuressaare kaupmehe ja kirjastaja Leonid Issajevi oma. Sellel on Kuressaare vaade, trükitud on see aga Saksamaal Meissenis Kretzchmar & Scatzis. Enamasti on siiski postkaartide valmistamise kohta andmeid vähe – ei ole märget kirjastaja, trükikoja, foto või joonistuse autori kohta. Heal juhul on postkaardi nurgas kirjastaja logo, mis aitab valmistajat määrata.

Kuressaare. Aurulaev Constantin, Nikolai kirik, Kauba tänav, Nikolai kirik, ujula Roomassaares. Postkaart saksakeelse sõnumiga, 1898. ERM Fk 397:43

Vanemate postkaartide puhul tuleb märkida, et range postiseaduse kohaselt tohtis sõnumeid kirjutada vaid postkaardi esiküljele – nii oli 1905. aastani. Seejärel läks asi vabamaks, aga mõnelgi hilisemal dateeritud postkaardil on sõnum esiküljel. Sageli lisati uusaasta- või jõulusoovidele lühike kiri. Ning linna- ja maastikupiltide kõrval kasutati ka etnograafilisi ja kunstilisi postkaarte.

Dr F. R. Kreutzwald. Postimehe trükikoda. Pildi kõrval olev ruum oligi mõeldud sõnumi kirjutamiseks. Kaardil 1904. aasta tempel. ERM Fk 362:46

Pärnu raudteejaam. Lisaks uusaastasoovile on siin lühisõnum postkaard kirjastamise ja aadressi kohta (kiri jätkub veel tagaküljel). Postitatud 1906. aasta jaanuaris, seega näib, et siis võis juba postkaardi aadressiküljele kirjutada. ERM Fk 533:23

Narva Aleksandri kirik. Kirjastaja R. Põderi Raamatukaupluse Kirjastus Narvas, 1901. ERM Fk 397:39

Uusaastakaardiks sobis ka foto, mille tagaküljele sai aadressi kirjutada. See fotopostkaart on postist läbi käinud 1906. aasta 1. jaanuaril. ERM Fk 362:13

Peterhofist 1902. aastal saadetud uusaastasoovidega postkaart, millel on kujutatud aadlidaame ja paabulindu terrassil. Tehtud Berliinis Albrecht & Meisteri kirjastuses. ERM Pk 2:4/117

Paistu kiriku postkaardile on leidlikult lisatud uusaastasoov. Kirjastaja teadmata, saadetud 1904. ERM Fk 362:21

Sajandi alguses hakkasid siinsed fotograafid ja kirjastajad ise valmistama õnnitluskaarte. Lihtsam oli fotopostkaarte teha päevapilditöökodades. Nendel on kujutatud kirikuid, maastikke, kunsti või hooneid… Mõnel puhul on peal ka ärireklaam ning välismaa postkaartide eeskujul raamiti need sobiva sümboolikaga.

Uusaastakaart Tallinna raekoja kujutisega. Kirjastanud R. Von der Ley Tallinnas u 1910. ERM Fk 173:15

Sama motiivi on Tartu postkaardil kasutatud 1913. aastal. Esiküljel on ERMi kirjatoimetaja Karl-Eduard Söödi autogramm. ERM Fk 362:4

Pärnu Nikolai tänavaga jõulukaardi autor on teadmata, aga võite mõistatada, mida tähendavad peegelpildis tähed T. R. kuuse all. 1913. ERM Fk 362:7

Nagu märkate, on jõulusoov musta tušiga üle soditud. Nõukogude tsensuur keelas 1950. aastate alguses selle sõna kasutamise.

Tartu ülikooli kujutav postkaart. Siingi peitub mustaga soditud riba all midagi, mis tsensuurile silma jäi. Venekeelne uusaastasoov on siiski puutumata jäetud. Postitamata, u 1912. ERM Fk 358:52

Uusaastakaart Endla teatriga Pärnust. Kandle all on märge, mis võiks viidata postkaardi autorile. 1912. ERM Fk 533:1

A. Tõllasepa trükikoja ja kaupluse reklaampildiga uusaastakaart 1902. aastast. Siingi on tsensuur toimetanud kaupluse omaniku nimega. ERM Fk 362:15

Jõulukaarte tehti ka ise, kasutades selleks näiteks pilte, kus on kujutatud lumist maastiku, kirikut või iseennast. Samuti sobis selleks mõni kunstiteos. ERMi fotokogus on paar sellist kaarti kunstnik Ants Laikmaalt (tollal Hans Laipmann).

Fotopostkaart Ants Laikmaa maalist „Vana Aitsam” (1904) koos kunstniku allkirja ja sõnumiga Oskar Kallasele 1906. aastal. ERM Fk 104:22

Hans ja Anni Laikmaa uusaastatervitusega fotopostkaart Oskar Kallasele 1908. aastal. ERM Fk 104:29

Hans Laikmaa jõulutervitus Falgi puiesteelt Oskar Kallasele 1905. Nurka on sisse pressitud Gustav Oskari signatuurmärk. ERM Fk 362:3

Hästi populaarsed olid välismaa päritolu värvilised postkaardid. Neile oli peale trükitud saksa- või venekeelne tekst, ent tasapisi hakati trükkima ka eestikeelseid pühadesoove. Need kaardid olid hästi pilkupüüdvad ja levinud paljudes riikides, nii et sama pildiga postkaardi võis leida nii Saksamaalt ja Venemaalt kui ka Prantsusmaalt, Austriast, Hollandist, Eestist jm, varieerus vaid õnnitluse keel.

„Jõulukuuse saadan sulle, wõtta wastu ole heaks. Kella heliga sull soowin Rõõmsaid Jõulu pühasid“. Sellise sõnumiga postkaardi sai Jaan Parnabas 1910. aastal. Kirjastatud Saksamaal. ERM Pk 2:4/218

Sama pildiga postkaarti saab venekeelsena näha SIIT.

Viini kirjastuse Österreichische Photographische Gesellschafti postkaart, u 1914. ERM Pk 2:4/228

Sama postkaarti prantsuskeelsena saab näha SIIT.

Eks välismaised postkaardid mõjusid pigem võõrapäraselt: kuuskede asemel on kujutatud männioksakest ning kirikupildid ei sobitu Eestimaa maakaardile.

Saksakeelne jõulukaart 1903. aastast. Valmistamise aeg teadmata. ERM Pk 2:4/118

Berliinis Paul Pittiuse kirjastuses valminud maastikupildi ja eestikeelse tekstiga jõulukaart. ERM Pk 2:4/116

Berliini kirjastuse Paul Finkenrathi postkaart aastast 1909. ERM Pk 2:4/210

Sõnumiga „Ei palju pole öelda mul „Head pühad“ ainult soovin sul“ kaart. Valmistatud Saksamaal Leipzigis Dr. Tenkler & Co kirjastuses, tekst on tõenäoliselt lisatud hiljem Eestis. Postitatud 1910. ERM Pk 2:4/236

Venekeelse pühadesooviga postkaart on kleebitud arhiivis Helle Kulli „Põltsamaa II. Usundid, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed“ käsikirja. Valmistamise kohta pole andmeid, aga kaardi kunagine omanik on selle saanud 1914. aastal. Näha on kunstnik Gustav Ludgig Schöpleri (1830–1901) allkiri. ERM KV 479:1265

Venekeelse tekstiga õnnitluskaart kannab templit 1905. aastast ja samuti trükitud Saksamaal Martin Schlesingeri kirjastuses. Tagaküljel on pikk sõnum. ERM Pk 2:4/115

Postkaart mänguautos istuva noormehe ja neiuga. Valmistatud Berliinis Martin Schlesingeri kirjastuses ja saadetud Pidula mõisa parun B. von Tolli perekonnale 1909. aastal. ERM Pk 2:4/97

Saksakeelse õnnesooviga jõulukaardil kujutatakse Jeesuslast kolme targaga. Kirjastaja Martin Schleslinger, saadetud 1908. ERM KV 479:1264

Sellegi postkaardi on kirjastanud Martin Schleslinger u 1905. ERM Pk 2:4/246

Jõuluvana rõivastuseks oli tollal muidugi lambanahkne kasukas. Inglid on aga jõulukaartidel ühed sagedasemad külalised.

Inglitega postkaart. Valmistatud Saksamaal, kirjastaja teadmata, u 1900-1910. ERM Pk 2:4/202

Selle tagaküljelt leiab salmi:

„Õnne soovin sulle

uue aastaks nüüd nii

Palju kui Aadamal

Ning tulevik tore kui

Eedeni põli

Terwitades tähtsal tunnil

Sõbrake Sull saadan ma

Kaardi õnne soowiga

Sul roosid õitsegu woodi ees

Ja nende sees Sull hööpik

Laulgu ingel hoidgu sind …“

See venekeelse jõulusooviga postkaart on kirjastatud Saksamaal Berliinis Otto Schloss KG kirjastuses. Saadetud esimese maailmasõja ajal 1914 Orjolist. ERM Pk 2:4/220

Aristophot AG. Taucha Leipzigi valmistatud inglitega saksakeelne jõulupostkaart. ERM Pk 2:4/204

Selle postkaardi tagakülg on mõeldud ainult aadressi jaoks. Kullast kiri on sisse pressitud. Valmistaja teadmata, u 1900-1905. ERM Pk 2:4/245

Käsikirjas on märgitud, et selle kaardi on saatnud esimese maailmasõja ajal sõdurpoiss kodustele. Kirjastatud E. A. Schwerdtfeger & Co’s 1914. ERM KV 479:1265

Tsaariarmee sõduri saadetud kaart ristiemale. Kirjastaja kohta viiteid pole. ERM Pk 2:/4 216

Päris uus kaart ERMi postkaardikogus. Kirjastanud Martin Schlesingeri kirjastus u 1910. aastal. Lisatud juba eestikeelne tekst. Foto: T. Tael

Jõulupostkaartide sõnum oli tavaliselt „Rõõmsaid jõulupühi!“. Suur osa jõulupostkaartidest ongi rõõmsate piltidega…

Omalaadse postkaarditehnikaga jõulukaart on väga habras, nii et tselluloidkilest tükid kipuvad pildilt ära tulema. Kirjastaja teadmata, 1911. ERM KV 479:1263

E. A. Schwerdtfeger & Co postkaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4/206

Berliini kirjastaja Herman Wolffi postkaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4/207

Herman Wolffi jõulukaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4/208

Eestikeelse pühadesooviga jõulukaart 1906. aastast on trükitud Dresdenis Paul Süssi kirjastuses. ERM Pk 2:4/243

Värviliste kaartide kõrval olid käibel ka jõulu- ja uusaastasümboolikaga fotopostkaardid, kus on kujutatud pidulikus riietuses inimesi. Mõnikord on kompositsiooni loomisega rohkem vaeva nähtud. Paljud neist kaartidest on RPH logoga – Rotophot tegutses paljudes riikides.

Eestikeelsel E. A. Schwerdtfeger & Co kirjastatud postkaardil on lisaks inimestele ka inglid. Tempel 1913. ERM Pk 2:4/214

„Austatud neiud! Siin saadan teil ka omalt poolt paar neiut abiks – jõulupuud süütama ja saan ühtlasi Teile häid Jõulupühi ütelda“. Sellise toreda sooviga Rotophoti kaubamärgi all kirjastatud postkaart on teele pandud 1913 Mõisakülast. ERM Pk 2:4/237

Rotophoti kaubamärgiga postkaart 1915. aastast. ERM Pk 2:4/238

E. A. Schwerdtfeger kirjastuse postkaart on viinud Ida Reiali mälestuste radadele. Ta kirjeldas oma lapsepõlvekuuske nii: „Piparkookide hulgas on näha ka paberkomme, mis meeldisid just lastele. Maitselt olid nad magusad, olid nagu suhkru ja tärklisesegused kommid. Mõni inimene meenutas neid suhkrukommideks, mõni ütles tärklisekommid, mõni piltidega kommid. Jõukamas peres oli kombeks, et pereema andis sellised kommid pärast lastele maiustamiseks, kuid lihtsates peredes pandi jõuluasjadega karpi hoiule ja teisel aastal võeti jälle välja.“ ERM KV 479:1266

Rotophoti logoga venekeelne uusaastakaart, valmistatud tõenäoliselt Saksamaal u 1912. ERM Pk 2:4/215

„Jõulud käes, Oh hõika mu huul, Tervistu sul toogu Tormid ja tuul“. Jõulukaardi kirjastaja on teadmata. ERM Pk 2:4/229

Uusaastakaartidel oli tavaks kujutada ka mitmesuguseid õnnemärke, levinud olid ristikhein, põrsas, hobuseraud, kannikesed, kurg.

„Sõber waata! Wäljawalik on suurepäraline, mis ühel puudub seda teisel on. Jõulud läksid wagusalt mööda. Peale kella 7 ei tahtnud enam uulitsale jalga pista,“ kirjutas ülemeelik sõber teisele 1905. aastal Martin Schleslingeri kirjastatud eestikeelsele kaardile. ERM Pk 2:4/244

Vahva sõnumiga postkaart Aadu Parnabasi kogust. Tagaküljel tekst „Watt Jaška… Nüüd wõtta kähku käärid kätte, sest meil on tarwis piki püksa. Ole siis nii hea ja tee poistel püksid see on ju na rumal kui nad nii wiisi uut aastat wasta wõtavad. Tipu Mardil kukki kanu igat seltsi noori wanu. Uue aasta soowija [nimi pole loetav]. Kirjastaja Moriz & Barschall, Berliin, u 1910–1920. ERM Pk 2:4/217

„Minu soow ja terwitus, Uue aasta ukse suus, Sõber sulle õnne andku, Rõõmu roosid põue kandku“. E. A. Schwerdtfeger & Co aastatel 1910–1920 kirjastatud postkaardilt leiame õnnetoovad neljalehelised ristikheinad ja hobuseraua. ERM Pk 2:4/239

Uusaastasoovid tulevad sageli ka rongiga ja topeltõnne toovad kindlasti ingel, ristikhein ning rahatähed lille- ja šampusekorvis. Seegi postkaart pärineb E. A. Schwerdtfeger & Co kirjastajalt. Valmistatud enne 1919. aastat. ERM Pk 2:4/219

Rahakottide ja kannikestega inglitüdruk postkaardil, mis on pärit samalt kirjastuselt. ERM Pk 2:4/213

Mõnikord oli uusaastakaartidel ka lilledesse või ristikheinalehtedesse asetatud aastanumber.

Tagasihoidliku kujundusega 1905. aastat märkiva postkaardi valmistamise koht ja kirjastaja on teadmata. ERM Pk 2:4/212

Berliinis A. Sala kirjastatud postkaart, mis pärit 1906. aastast. ERM Pk 2:4/211

Martin Schlesingeri kirjastuse 1909. aasta kaart. ERM KV 479:1300

Martin Schlesingeri kirjastuse 1910. aasta kaart. ERM Pk 2:4/200

Välismaa kirjastajate kõrval leidus Eestiski meistrimehi, kes aastanumbri postkaardile paigutasid. See Hiiumaa sirvilaudadega postkaart kannab A. Thomsoni allkirja, kes on tõenäoliselt ka kaardi autor. ERM Fk 173:34

Natuke tahaks rääkida ka tollasest Eesti autorite loomingust. Kui sageli on siin kirjastatud postkaartide autorid teadmata, siis mõnikord on kunstnik või fotograaf siiski jäädvustanud oma nime postkaardile.

Näib, et see Mihkel Weske luuletusega postkaart on valminud esimese maailmasõja päevil, kirjastaja ja täpne valmistamisaeg on teadmata. Luuletus ise oli aga lauluraamatus trükivalgust leidnud aastakümneid varem. Tõenäoliselt on postkaardi kujundanud Eesti kunstnik, kes on aga nii tagasihoidlik olnud, et pole sinna oma signatuurmärki pannud. ERM Pk 2:4/209

Jõulupostkaartideks sobiva sarja tegi graafik August Roosileht ja lasi need Riias A. Grosseti trükikojas paberile panna. ERM on need fotokogule ostnud 1917. aastal Postimehe käest ja ehkki need ilma jõulu- ja uusaastakirjadeta, räägivad pildid iseenda eest.

Talumaja talvel. Kunstnik A. Roosileht, valmistaja A. Grosset, Riia. ERM Fk 507:17

Jõulumees. Postkaardil on küll vaid A. R. initsiaalid, kuid tegemist on sama autoriga. Fk 507:21

Jõulumees. Kunstnik A. Roosileht. Fk 507:22

Lõpetuseks on siin seeria jõuluvana seiklustest Tartus 1912. aasta jõulupühadest kuni uue aastani. Kasutatud on Jaan Kristini kujutatud linnavaateid, millele on lisatud sobilik jõuluteemaline raamistik ja jõulusoovid. Paraku on jõulusoovid musta tušiga üle soditud. Postkaardid pärinevad E. Kaldti postkaardikogust.