Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses

Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…

Antropoloogid kaameraga Tartu linnaöös. Rahvusvaheline loomeresidentuur ja konverents „Kohtumised öise linnaga” ERMis

Karin Leivategija, ERMi teadur. Kas teate, millega tegelevad linnaelanikud ühel tavalisel vaiksel juunikuu kesknädalal öises Tartus? Kaksteist filmitegijat ja visuaalantropoloogi üle maailma tulid nädalaks ERMi loomeresidentuuri, et just seda uurida.  Residendid käisid kolm valget ööd järjest Tartus otsimas öiseid liikujaid, valgust, pimedust ja varju, aistinguid, legende ja rahvapärimust, argiöist tööd, ERMi hoone öömaastikke, tankla kabanossi…

Numbripõnevus – arutlus andmetest ja mõõtmisest

Pille Pruulmann Vengerfeldt, Malmö Ülikooli meediaprofessor, näituse “Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest” kuraator. „Inimesed on numbriloomad,“ väidavad Rootsi-Norra majandusprofessorid Michael Dahlen ja Helge Thorbjørnsen. See tähendab, et me sõltume oma valikutes ja otsustes numbritest ning need mõjutavad meid suisa alateadvuse tasandil. Kas teadsite näiteks, et numbritel on sugu? Või seda, et numbrid suudavad meid mõjutada…

Reet Piiri: rahvarõivad on kokkukuuluvuse märk

ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…

Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

Lahemaa läbi Lembit Odrese kaamerasilma

Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…

Näitusest „Kaasav ELU” Eesti Rahva Muuseumis

Tiia Artla ja Jana Kadastik, näituse loojad Kogu maailmas tõuseb üha enam esiplaanile kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. On vaja luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Kasutajakeskse disaini põhimõtet näitab kõige ülevaatlikumalt selline skeem: Nätuse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond, pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on…

Eesti Rahva Muuseumi uue majaga läks kõik hästi, isegi kunstihange

Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992 – 1995 ja 2013 – 2018. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on uhkusega üks Eesti olulisemaid ehitisi, aga mitte ainult. Tegemist pole ju üksnes mõjuva hoonega, vaid kõik, mis materjalidesse valatud, peab edasi andma muuseumi hindamatut sisu. Üks, mis on selle sügavust ilmestama kutsutud, on riigi tellitud…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…