Rändpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisserände kohta

Bogáta Timár, fennougrist, MTÜ Hõimulõimed. Artikkel põhineb Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubis 23. märtsil 2022 tehtud ettekandel. Toimetanud Anti Lillak SISSEJUHATUS Ungari varase ajaloo uurimises on viimase kümnekonna aasta jooksul tehtud palju põnevaid edusamme, mis aitavad paremini mõista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume lähemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline…

Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Etnowerk. Mis värk sellega siis on?

Tekst: rõivalooja Liina Laaneoja. Kui Annika Vaalma ja minu loodud Etnowerki kudumeid vaadata, siis üks on selge – värvi on! Rikkalik etnograafiline pärand on meid heldelt inspireerinud. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamise järel valminud mudelid on alguse saanud peamiselt rahvarõivaste lõigetest ja materjalidest. Nii sobivadki need kenasti kokku kas rahvarõivaseelikuga või saab neid kanda eraldi rahvuslikus…

Muuseum ja soomeugrilased nõukogude ajal. Hõimlaste tagasivaateid uurimislukku

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019–2021 tegelesid ERMi teadurid süvendatult uurimistööga, mis keskendus nõukogudeaegsetele soome-ugri välitöödele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesmärgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste mälestusi ning käsikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30–50 aasta tagustele sündmustele ja etnograafilise koostöö iseärasustele. Algselt põhimeetodina kavandatud välitööd tuli meil…

Unikaalne soome-ugri rahvaste kongress seekord Tartus Eesti Rahva Muuseumis

Autor: Andres Heinapuu, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige. Soome-ugri rahvaste maailmakongress on Uurali rahvaste kõrgeim esindusfoorum, kuhu saadavad oma esindajad paljud hõimurahvad ja kultuuriseltsid. Kongressi eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuuri ja keeli, edendada nende omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendusi. Kongressid toimuvad aastast 1992 igal olümpia-aastal. Need on toimunud…

Algkodust Läänemere äärde – tagasivaatekatse tuldud teele

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Eestlaste päritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse tõusu harjal tõusid ka eestlaste endi seas küsimused selle poolmüütilise algjuurika kohta, mida iga väärika ajalooga rahvas omama pidi. Nõnda on juba 19. sajandist saadik ikka ja jälle esitatud uusi seisukohti eestlaste…

Rahvas – see tähendab inimesi. Näitus ja fotoalbum soome-ugrilastest ja samojeedidest vanadel etnograafilistel fotodel

Indrek Jääts, kuraator. Näituse idee võrsus koostööst Venemaa Etnograafiamuuseumiga. Nende kogus on palju vanu ning Eestis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas seni avaldamata fotosid Venemaa rahvastest. Tekkis mõte tuua valik neist piltidest seoses Tartus toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressiga avalikkuse ette. Aga milleks piirduda üksnes näitusega, mis on paratamatult ajutine? Leidsime, et pildid on kindlasti…

ERMi arhiiv esitleb: etnograafiliste jooniste kogu ja kunstnik Lembit Lepp

Ülevaate annab Tiina Tael, peaarhivaar.   Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste jooniste kogus (EJ) on 23 795 joonislehte. Valisin kogu tutvustamiseks muuseumi kauaaegse kunstniku Lembit Lepa joonised. Lembit Lepp sündis 17. jaanuaril 1931 Võrumaal Laheda vallas Mustajõe külas. Ta käis Põlgaste koolis ja seejärel läks Võru keskkooli. Koolipoisina võttis ta osa koolinoorte salajase Noorte Kuperjanovlaste Organisatsiooni…

Meil on viinad viiesugused, õlled üheksasugused …[i]

Piret Koosa, teadur   Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…

„Jah, raske on see etnograafi elu!“ ehk soomeugrilaste külalislahkusest nõukogude ajal ja tänapäeval

Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…